Meeldetuletuseks, et kiiruskaamerate puhul määratakse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 3. Hoiatustrahvi maksimaalmäär on 190 eurot.

Kui tihti siis mobiilseid kiiruskaameraid Eesti teedel kohtama hakkab, kas need on töös ööpäev läbi või on seal mingi muu piirang?

“Vastavalt vajadusele, kaamera võib teoreetiliselt töötada ka 24/7,” vastas Loigo. “See on piirkonnas järelevalvet teostavate politseinike otsus, mille puhul võetakse arvesse konkreetset liikluspilti – kui palju juhtub teelõigul õnnetusi, milline on seal liiklussagedus jne.”

Testperioodil võtsid mobiilsed kiiruskaamerad keskmiselt vahele sada rikkujat tunnis. Kas see on rohkem või vähem kui tavaline kiiruskaamera seni suutnud, on Loigo sõnul raske öelda.

“Ühte numbrit öelda ei ole võimalik, sest see oleneb piirkonnast ja aastaajast. Küll aga teame, et näiteks suveperioodil fikseerivad kõik kiiruskaamerad kokku 16 000 rikkumist ühes kuus,” selgitas ta.

Aasta alguses prognoosis siseministeerium, et riik kogub mobiilsete kiiruskaamera abil 1,5 miljonit rohkem trahve. Kas testperioodil vahele võetud rikkujate arv kinnitab seda numbrit?

“Testperioodil politsei sellist statistikat ei kogunud, sest kaamera eesmärk on liikluse rahustamine ja seeläbi õnnetuste arvu vähenemine,” vastas Loigo.