Uudis

Maanteeamet: Hukkunute arv on küll vähenenud, aga liiklusohutuse paranemisest veel rääkida ei saa

Foto: Kristjan Teedema Tartu Postimees/Scanpix Baltics

2017. aastal toimus 1406 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai viga 1725 ja hukkus 48 inimest. Liiklusõnnetuste ning neis viga saanud inimeste arv ei ole märgatavalt vähenenud. Võrreldes 2016. aastaga hukkus 23 liiklejat vähem kui 2017. aastal.

“Hukkunute arvu vähenemine üksi ei näita süsteemset liiklusohutuse paranemist. Liiklusõnnetuste ja neis vigastatute arv ei ole märgatavalt muutunud ning inimeste liikluskäitumine, sõidukipargi vanus ega muud liiklusõnnetuse toimumist või tagajärgi mõjutavad tegurid paranenud,” ütleb Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits.

“Kahjuks pean võimalikuks, et järgnevatel aastatel tõuseb hukkunute arv taas varasemale tasemele ehk 70 lähedale,“ lisas ta.

Kardetud tagasilangust veel juhtunud ei ole

Ernits usub siiski varasemasse hukkunute arvu languse püsivasse iseloomu: “Positiivsena võib välja tuua, et kui aastal 2015 langes hukkunute arv 78 hukkunu juurest 70 lähedale, siis juba kolmandat aastat järjest 2015. aastal kardetud tagasilangust toimunud ei ole.”

PPA juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul võib möödunud aastaga suures pildis rahule jääda. “Keegi ei ole õnnelik, et 48 inimese elu katkes ja sajad said vigastada, kuid eelmine aasta oli liikluses siiski meie turvalisim. Nüüd on kõikide ametkondade ja inimeste teha, et me seda arvu enam ei ületaks, vaid iga aasta järjepidevalt kärbime,” ütles Loigo.

Loigo lisas, et kõige suuremat mõju liiklusele avaldab keskkond. “Olgu selleks tehiskeskkond nagu taristu, ilm, teised liiklejad või politseinikud, kuid keskkonnal on suurim roll. Peame jõudma nii kaugele, et meie keskkond oleks selline, kus mitte ilm, vaid just taristu ja järelevalve muudavad liikluspilti aina turvalisemaks.”

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.