Nagu enamike pahede puhul, siis inimloomusele lootma jääda ei saa. Teeks kokkuleppe, et veits õlut võid võtta, aga palju ei joo, sest sa pead ju sõitma veel. Kontrollima ei viitsi hakata. Kui hästi see töötaks? Meid juhib mugavus, harjumused, ahnus, hedonism ja üldiselt see, et “küll keegi teine ajab asjad korda.”

Sama asjatu on loota, et autotootjad võtavad kogu vastutuse. Seda kohe kindlasti mitte. Esiteks on iga autotootja esimene ja ainus eesmärk kasum. Teiseks juhivad seda inimesed ja inimesi juhivad need asjad, mis eelmises lõigus kirjas. Autouudiseid jälgides, siis linnamaastureid me varsti ainult osta saamegi. Kuniks need ka ära keelatakse.

Päriselt, kui suur sul olema peab?

Jama on selles, et hoolimata aina karmistuvatest heitmenormidest, ei suuda autotootjad ikkagi oma keskmist CO2 allapoole tuua ja pigem see isegi tõuseb. Autod võtavad ligi kaks korda vähem kütust kui mõnikümmend aastat tagasi, lisaks on meil hübriidid ja elektriautod. Kuidas me siis hakkama ei saa?

Sest autod lähevad aina suuremaks ja raskemaks. Ühelt poolt muidugi lisanduv turvavarustus ja mugavuslisad, teiselt poolt suurushullustus. Tootjad toodavad, ostjad ostavad ja keegi pole sellest surnud ringist nõus esimesena väljuma. Sellepärast ei jäägi muud üle, kui kõik ära keelata.

Kas sa tead, kui lihtne oleks kasvõi üks väike samm teha? Anda natukene järgi. Mõtlema korraks, tegema arvutused ja proovima esimesena lumepall veerema lükata. See on lihtsam kui sa arvad.

Ära osta linnamaasturit

Mõned näited sama tootja linnamaasturi ja samaväärse tavaauto kohta.

Toyota RAV4 vs Toyota Corolla universaal, mõlemad hübriidid. Linnamaastur saastab 16 g/km kohta rohkem ja on 193 kg raskem. Kujuta ette, kaks täismõõdus meesterahvast istuks koguaeg nagu kaasas.

Ford Fiesta vs Ford Puma, 1-liitrine ja 125 hj EcoBoost mootor. Linnamaastur on 117 kg raskem ja toodab 24 g/km kohta rohkem CO2.

Audi A4 universaal vs Audi Q5 linnamaastur – linnamaastur toodab 16 g/km kohta rohkem saastet ja kaalub 160 kg rohkem.

Sina maksad kinni, aga saaste jääb õhku

Kui ma nüüd Euroopa liidu keerukatest reeglitest olen õigesti aru saanud, siis autotootjate keskmine heitmenorm on hetkel 95 g/km kohta, mis tähendab, et iga ületatud gramm toob autotootjale trahvi 95 eurot, 10 grammi on aga ligi tuhat eurot. Eeltoodud näidetes on vahed juba 2400 euro juures ja selle maksab lõpuks ikkagi tarbija kinni.

Muidugi toob leevendust elektriauto ja pistikhübriid, sest iga auto, mis saastab alla 50 g/km kohta, läheb arvesse kahe autona, võttes saastajatelt pinget maha. Sellest hoolimata ei mahu enamik tootjaid ikka 95 g/km piiresse ning loomulikult saab üksteisele veel ka saastekvoote müüa (Teslal on see hea äri).

Lõpptulemuseks on järjekordne skeemitamine, susserdamine ja püüd vähemalt paberil saada asjad jonksu. Keskkonda lendab samal ajal reaalne CO2, mitte paberil olev. Ja kas see trahv võtab siis õhust selle CO2 ära? Ei võta, see jääb sinna alles ja raha Euroopa Liidu kontole. Mingist langusest pole jälgegi, sest meie ostame ja autotootjad müüvad aina rohkem tarbetult suuri ja raskeid asju nimega linnamaastur.

Kes peaks astuma esimese sammu?

Tahad natukenegi maailma päästa? Ära osta enda ja oma elukaaslase ning koera peamiselt linnas vedamiseks 2 tonni kaaluvat maasturit. See ei loe, et see on sul pistikhübriid ja võtab väidetavalt 1,7 liitrit “sajale”. Esiteks – ei võta, ja teiseks – sa võid osta palju väiksema auto, mis on ka pistikhübriid.

Ja see on ka täiesti okei, kui sa oled maniakaalne autofänn ja unistanud aastaid mingist 500-hobujõulisest legendist. Osta rahuliku südamega, meid on piisavalt vähe. Aga ära osta 500-hobujõulist linnamaasturit. Nii lihtne ongi. Saadaks sellega autotootjatele sõnumi, et ei, me tegelikult ei taha ja ei vaja neid.

Aga reaalsus on selline, et keegi meist pole enam nõus väiksemate autode peale tagasi minema ja sellepärast tulebki lihtsalt hakata asju ära keelama. Nii see inimene töötab.