Uudis

Uus kaardirakendus näitab, millised on Eesti teede kõige metsloomaohtlikumad teelõigud

Foto: Shutterstock

Maanteeamet analüüsis koostöös keskkonnakonsultatsioonifirmaga Hendrikson&Ko aastatel 2014–2018 riigimaanteedel toimunud loomaõnnetused ning koondas need registrisse. Andmete põhjal loodi avalik kaardirakendus, milles on võimalik tutvuda ulukiohtlikemate teelõikudega.

Eesti teedel vigastatud ja hukkunud loomadest teatatakse keskkonnainfo telefoni numbrile 1313. Aastas tuleb infotelefonile keskmiselt 3000 teadet teel hukkunud või vigastatud metsloomade kohta.

80% õnnetusi metskitsedega

Viie aasta jooksul (2014–2018) registreeriti 18 401 teadet, millest õnnestus geokodeerida (anda sündmusele täpne toimumiskoht koordinaatsüsteemis) ligi 60% ning kanda andmebaasi.

Põhiosa registrisse kantud õnnetustest (ligi 95%) juhtus suurulukitega ning neist valdav osa metskitsedega (8816 teadet ehk ligi 80%). Põtradega õnnetusi registreeriti andmebaasi 856 juhul ehk ligi 8%, ja metssigadega seotud õnnetusi vastavalt 767 ehk 7%.

Suurkiskjate õnnetusi toimub maanteedel kordades vähem: hundi, karu ja ilvese õnnetusi võimaldas teate täpsusaste kanda andmebaasi kokku 18 korral.

Ühe kilomeetri kohta 4,3 õnnetust

Analüüsidest ilmnes, et ligi 44% registrisse kantud õnnetustest toimus põhimaanteedel ehk veidi alla poolte loomaõnnetustest olid koondunud 9,7 protsendile riigimaanteede võrgustikule.

Registri alusel oli enim õnnetusi Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel – viie aasta jooksul 1140 õnnetust. Registrisse kantutest on vaadeldava viie aasta jooksul toimunud kõige rohkem loomaõnnetusi ühe maantee kilomeetri kohta Põlva–Reola maanteel – 4,3 loomaõnnetust maantee kilomeetri kohta. Sellele järgnes Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee – 4,0 loomaõnnetusega maantee kilomeetri kohta.

Eesti riigimaanteedel tuvastati statistiliselt olulisi loomaõnnetuste koondumiskohti kokku 322,2 km ulatuses (1443 erinevas asukohas). Need koondumiskohtadena määratletud teelõigud moodustavad Eesti riigimaanteede võrgust ligi 1,9% ja need on kajastatud kaardirakenduses, mis on avaldatud SIIN.

Eesmärk oli otsida seoseid

Looduslike ohutegurite analüüsi eesmärk oli uurida Eesti riigiteedel registreeritud ulukiõnnetuste seoseid maastikutunnustega, mille alusel omakorda välja selgitada looduslikest ohuteguritest tulenev ulukiõnnetuste riski paiknemine teedel.

Analüüs viidi läbi kahes etapis ning selleks kasutati kolme kõige sagedamini õnnetusse sattunud suuruluki liiki – metskits, põder ja metssiga. Kõigepealt võrreldi liikide kaupa õnnetuskohtade maastiku koosseisu kohtadega, kus õnnetusi ei ole registreeritud.

Selle tulemusena sündisid iga liigi kohta õnnetuse tõenäosuse seosed uuritud maastikutunnustega. Teise etapina kombineeriti eri liikide õnnetusriskid kogu Eesti riigiteede võrgustiku ulatuses, arvestades liikide erinevat ohtlikkust liiklusesse sattudes.

Rohkem infot ja linke uuringu kohta on SIIN.

Märksõnad: , , ,

Ära jää ilma päeva põnevametest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.