Väljasõit

Eesti kõige multikultim maantee: aia külge naelutatud kaisuloomad ja 50 kilomeetrit veidrat kultuuri

Sibulatee

Mis: Piirkond Peipsi ääres, mida ühendab vanausuliste kultuur, kaluritraditsioonid ning sibulakasvatus.

Kus: Tee, mis lookleb Peipsi ääres alates Emajõe vasakkaldast Tartu tagant kuni Kallasteni. Ametlik pikkus on 23 kilomeetrit, aga kui venitada marsruut Rajaküla ja Mustveeni, siis 50 kilomeetrit.

Miks: Nagu ütleb Sibulatee koduleht, siis seal on 1 piirkond, 2 rahvust ja 3 kultuuri. Kõik see asub nii Peipsi ääres, kui veel võimalik, seega on garanteeritud ka eepiliselt ilusad vaated.

Kuidas sõita: Siin on kaardilink Varnjast-Mustveeni. Või vastupidi.

Millise autoga minna?

Kui sügisel, siis suurega, sest hea sõbrana annad sa teada, et oled minemas ja tood kõigile soovijatele talvised sibulavarud. Muul ajal võiks olla võimalikult aeglane aga suurte akendega auto.

Arvesta, et kui sa ei kannata kõrvalisi odööre oma autos, siis oled sa jamas. Võimalus, et sa pääsed (suitsu)kala ostmisest, on kaduvväike.

Mustvee linn ja Troonide mäng

Sibulatee ise on üldlevinud arvamuse kohaselt Kallaste ja Varnja vaheline lõik. Kuna meie lähenesime põhja poolt ning olles kohalike oludega natuke kursis, kaasasime marsruuti ka Mustvee ja Rajaküla.

Päikesetõus Mustvee sadamas

Inimene peab silmaringi laiendamise mõttes kasvõi korra elus Mustvees käima. Esiteks on see, esmakordselt juba 1343. aastal mainitud linn, tore sihtpunkt, kus on olemas nii rand kui sadam.

Teiseks kulgeb edasine tee suures osas vahetult mööda Peipsi äärt ja seega on silmailu mõttes palju ägedam, kui läbi sisemaa minna.

Huvitav fakt: Troonide mängu fännid ehk mäletavad ka väga olulise pöörde toonud Mustvee lahingut? Antud linnal ei ole selle lahinguga mingit seost.

Eesti pikim küla

Rajaküla on Eesti üks pikimaid külasid, mis ridakülana kulgeb 7 katkematut kilomeetrit ning on peipsiäärele omaselt nii arhitektuuri, sakraalehitiste kui ka üldise visuaali mõttes mitme erineva kultuuri segu.

Järgmiseks võtke suund Alatskivi peale, aga tasakesi. Teele jääb mitu toredat kohta ning järvevaadet. Näiteks Kasepää külas on otse järve ehitatud suursugune laululava, mis eriti härmases päikesetõusus tekitas vastupandamatut tungi laulda “Ta lendab mesipuu poole”.

Kasepää laululava

Kuulus loss ja veelgi kuulsamad kirjanikud

Alatskivil on loomulikult kohustuslik külastada 1885. aastal ehitatud lossi. Impressiivset ehitist ümbritseb väga ilus lossipark ja vastavalt hooajale pakutakse mitmeid tegevusvõimalusi. Leidub ka tugistruktuure maisemate vajaduste lahendamiseks, nagu näiteks söömine.

Alatskivi loss

24/7 teenindusega harjunud linnainimesed peaksid siiski tegema natuke eeltööd ja uurima, kas ja millised toitlustuskohad lossi juures avatud on. Suurem osa sellele lõigule jäävaid asju on väga hooajalise suunitlusega.

Kultuurilooga hästi kursis olevad inimesed teavad, et Alatskivi lähedal, Riidmal, on kirjanik Juhan Liivi sünnikoht. Mõned kilomeetrid eemal, Vara kandi metsades, võib aga kohata Valdur Mikitat oma loomulikus keskkonnas. Kui näete, siis ärge häirige.

Huvitav fakt: Alatskivi kõrval asub küla nimega Peatskivi.

Edward von Lõngus ja kuulsad galeriid

Järgmiseks võtkegi suund kuulsate vanausuliste külade, Kolkja ja Varnja peale. Neid kahte ühendab väike Kasepää küla (mitte ajada segi sellega, kus laululava oli).

Karakatitsa, mis on hetkel ilma suurte lennukirehvideta.

Väikesed, kitsaste tänavate ja madalate majadega külad on kõige parem läbida kas jalgsi või siis esimese käigu ja lahtiste akendega.

See erinevate kultuuride virrvarr nõuab keskendumist. Slaavilikult erksaks värvitud puitmajad kõrvuti maakivist ehitistega, palvelad, paadikuurid, karakatitsad, aia külge naelutatud kaisuloomad…

Kes või miks, ei tea.

Kolkjas külastage ambulARTooriumi ja vanausuliste muuseumi. Samuti asub seal sibula- ja kalarestoran.

Varnjas asub tuntud Voronja galerii, mille tunnete ära Edward von Lõnguse graffiti ja linnupea ning sibulajoonistuste järgi. Kõiki neid ühendab väga hooajaline lähenemine lahtiolekuaegadele, seega talvel on enamik kohti suletud.

Voronja galerii

Soovitus: võta aega ja võta aeglaselt

Seda teelõiku planeerides soovitame kindlasti mitte minna suhtumisega, et “teeme Tallinnasse sõites kiire läbipõike”. Lihtsalt läbi rallides ei saa sedaõiget elamust.

Valdur Mikita on öelnud: “Vanaaja inimene teadis vähe aga ta sai kõigest aru. Meie teame kohutavalt palju aga me ei saa enam millestki aru.” Istuge järveranda kivile ja püüdke mõni asi jälle rohkem endale selgeks saada. Keskkond on selleks sobiv.

Voronja galerii

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.