See on nelikveoline linnamaastur, mis kiirendab sajani 6,5 sekundiga ja ei muutu ebamugavaks ega hirmutavaks ka suurtel kiirustel. Sõitjateruum on meeldivalt vaikne ja ehkki rool on minu maitse jaoks harjumatult kerge, annab seda sõiduseadete isikupärastamisega veidi parandada. Pealegi, emmedele ilmselt rasked roolid ei sümpatiseeri…
Maagiline pagasiruum
Pagasiruumist on ohtralt ruumi kõikidele poekottidele ja nädalavahetuse väljasõitudeks vajalikule kaadervärgile. Lisaks annab pagasiruumi vaipa kokku voltida, moodustades sellest eraldi sektsioone.
Vajadusel saab katte kokku voltida nii, et sinna tekivad konksud poekottide paigalhoidmiseks – nii ei pea koju jõudes nädala toiduvarusid mööda pagasiruumi taga ajama.
Salongi disain mõjub eelkõige väljapeetult ja soliidselt, mõne maitsele ehk veidi igavaltki. Uksetaskud on polsterdatud põrandavaibale sarnaneva materjaliga ning on võrdlemisi mahukad, võimaldades seal hoiustada mugavalt näiteks kas või sülearvutit.
Tagumised aknad on küllaltki kesise nägemisulatusega, mis tekitab küsimuse, kas põnnid tagaistmelt välja vaatama näevad. Küll aga tasub meeles pidada, et enamik põngerjaid on tänapäeval tagaistmel nii ehk naa nutimaailmas ja enam ei loe möödasõitvaid autosid kokku, nagu mina seda väiksena tegin.