Paula Johanna Adamson: Volvo XC40 tekitab tahtmise pereema olla

Fotod: Paula Johanna Adamson

Jah, osta,

sest Volvo XC40 läbis veatult meie pereema testi.

Volvo on minu jaoks alati tundunud, küll ilmselt väga subjektiivsetel põhjustel, ideaalne valik pereisadele. Vähe sellest, et ajaga on Volvost kui brändist saanud turvalisuse võrdkuju, mõjuvad nende mudelid alati massiivsete ja pisut robustsete ning õige natuke tahumatutena.

Seda värskendavamana tundub nende uus kompaktne crossover XC40, mis kätkeb endas küll margile omast turvalisust ja praktilisust, ent mõjub seejuures võrdlemisi armsalt ja üldse mitte pereisalikult igavalt.

Tõtt-öelda tekitas XC40 minus algusest peale tahtmise olla pereema, sest siis suudaksin ma endale seda autot ilma igasuguste kõhklusteta õigustada.

Kerejoonte poolest on XC40 hästi õnnestunud. Tegu ei ole külmkappi meenutava sõiduriistaga ja mahukat autot ilmestavad kohati julged ja veidi agressiivsed kerejooned. Ainus asi, mis mind XC40 puhul külmaks jätab, on kerevärvist erinev katusejoon, mis paraku tundub olevat viimase aja üks kuumemaid trende automaailmas.

Testime õige emme peal

Et kassid ja vanad bemmid päris lastena arvesse ei lähe ning ühiskonna standardite alusel mind pereemaks tituleerida ei saa, otsustasin XC40 testida päris emme peal. Kusjuures, emad tähtsustavad autode juures asju, mille peale ma ise eales mõelda ei oskaks.

Testitav emme haaras esimese asjana enne auto juurde liikumist toast kaasa oma kohvitermose. Kui termos poleks keskkonsooli mahtunud, poleks ülejäänud testil suure tõenäosusega mõtetki olnud. Õnneks istus kohvitops hoidjasse valatult ja Volvo teenis hoobilt mitu plusspunkti.

Testiauto näol oli tegu mudelivaliku kõige võimsama D4 diiselmootoriga, mis kujutab endast 140-kilovatist 4-silindrilist turbomootorit. Kombineeritud kütusekulu tehasenäitajaks on 7,1 l/100 km.

See on nelikveoline linnamaastur, mis kiirendab sajani 6,5 sekundiga ja ei muutu ebamugavaks ega hirmutavaks ka suurtel kiirustel. Sõitjateruum on meeldivalt vaikne ja ehkki rool on minu maitse jaoks harjumatult kerge, annab seda sõiduseadete isikupärastamisega veidi parandada. Pealegi, emmedele ilmselt rasked roolid ei sümpatiseeri…

Maagiline pagasiruum

Pagasiruumist on ohtralt ruumi kõikidele poekottidele ja nädalavahetuse väljasõitudeks vajalikule kaadervärgile. Lisaks annab pagasiruumi vaipa kokku voltida, moodustades sellest eraldi sektsioone.

Vajadusel saab katte kokku voltida nii, et sinna tekivad konksud poekottide paigalhoidmiseks – nii ei pea koju jõudes nädala toiduvarusid mööda pagasiruumi taga ajama.

Salongi disain mõjub eelkõige väljapeetult ja soliidselt, mõne maitsele ehk veidi igavaltki. Uksetaskud on polsterdatud põrandavaibale sarnaneva materjaliga ning on võrdlemisi mahukad, võimaldades seal hoiustada mugavalt näiteks kas või sülearvutit.

Tagumised aknad on küllaltki kesise nägemisulatusega, mis tekitab küsimuse, kas põnnid tagaistmelt välja vaatama näevad. Küll aga tasub meeles pidada, et enamik põngerjaid on tänapäeval tagaistmel nii ehk naa nutimaailmas ja enam ei loe möödasõitvaid autosid kokku, nagu mina seda väiksena tegin.

Siit tuleb üks suur plusspunkt

XC40 saab minult ühe suure ja rasvase plusspunkti juhtmevaba laadimismati eest, mida saab kasutada ka iPhone 8 Plusi laadimiseks, mis kusjuures on väga reaalne probleem, sest enamik juhtmevabasid laadimislahendusi, mida testiautodes katsetanud olen, nii suurt telefoni mõistlikult laadida ei võimalda.

Juhiabisüsteeme on masinasse peidetud ohtralt ning need on vägagi asjalikud. Parkimine on 360-kraadise vaate abil täiesti murevaba, liiklusmärke loeb eeskujulikult ja sõidurada hoiab samuti entusiastlikult.

Ristuva liikluse hoiatus on kohati natuke liiga ergas ja muretseb vahel ka kohtades, kus tegelikult ehk vaja poleks, aga ilmselt on alati parem natuke rohkem ohutust kui vähem.

Ekraan on valesti

Keskkonsooli ilmestab 9-tolline puutetundlik ekraan, mis on küll vägagi funktsionaalne ja loogiline, ent erinevalt tavapärastest horisontaalpaigutusega ekraanidest on Volvo oma paigutatud vertikaalselt, mis mõjub esialgu veidi võõralt.

Küll aga juhivad Apple CarPlay ja Harman/Kardoni helisüsteem tähelepanu sellelt detaililt kiiresti eemale.

Emme kokkuvõtlik arvamus autost oli eelkõige positiivne. Teadupärast on emade prioriteedilistis autod küllaltki teisejärgulisel kohal, niisiis kaotavad auto kui tarbeeseme juures tähtsuse panoraamkatus ja muu tilulilu ning ka hind võiks olla natukene taskukohasem.

XC40 hinnad algavad küll 30 000 eurost, ent mootorivalikud ning varustus upitavad hinnad ligi 50 000 euro kanti, mis paneb emmede südamed ostmata jäävate kingade ja käekottide järele verd tilkuma.

Kokkuvõttes on aga Euroopa Aasta Auto 2018 tiitel sellele tegelase puhul vägagi õigustatud ja ehkki ma ise end veel linnamaasturiga siduda ei raatsi, usun ma siiralt, et XC40 teeb lähitulevikus õnnelikuks nii mõnegi pereema.

Jah, osta,

sest Volvo XC40 läbis veatult meie pereema testi.

Volvo XC40

MootorD4, 2-liitrine ja 4-silindriline turbomootor
Käigukast8-käiguline automaat (DSG), nelikvedu
Võimsus140 kW
Pöördemoment400 Nm
Tippkiirus249 km/h
Kiirendus 0-100 km/h7,9 sekundit
Kütusekulu7,1 liitrit
Hindproovisõiduautol ligi 50 000 eurot, baashind alates 30 500 eurot