Eestlased teavad, et helkurit tuleb kanda, aga vähesed teevad seda

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Toomas Huik, PM/Scanpix Baltics

Eestlaste meelestatus helkuri vajalikkuse osas on ülikõrge, kuid tegelikkuses kinnitab pimeda ajal enda rõivale mõne nähtavaks tegeva vahendi alati vaid 67% täiskasvanutest, selgub Maanteeameti 2016. aastal läbi viidud uuringust “Liikumine pimedal ajal”.

Helkuri kandmist peab vajalikuks 96% 14-aastastest Eesti elanikest. Sellele vaatamata sai möödunud aastal pimedal ajal ja valgustamata teel surma või vigastada kokku 21 jalakäijat, kellest vaid 4 kandis helkurit. Samas on enda nähtavaks tegemine iga liikleja kohustus.

“Kõige tublimad helkurikandjad on 50–64-aastased naised. Tõeliseks murekohaks on aga 19–34-aastased mehed Tallinnast, kes on igapäevased autosõitjad. Pimedatel õhtutel ja hommikutel on oluline, et me kõik silma paistaksime ja üksteist märkaksime,” toob välja Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Gerli Grünberg.

Klassikaline helkur tuleb kinnitada sõidutee poole autotulede kõrgusele, kuid viimastel aastatel on lisandunud palju innovatiivseid lahendusi, mis pakuvad koos klassikalise helkuriga pimedal ajal liikudes tõhusat kaitset. Liiklusohutuse seisukohalt on kõik uudsed lisavahendid enda märgatavuse suurendamiseks väga head.

Mõistlik on kanda korraga mitmeid eri funktsiooniga valgustpeegeldavaid tooteid, millest üks peab kindlasti olema sertifitseeritud, kuna muidu ei pruugi olla tagatud jalakäija nähtavus vajalikult kauguselt. Helkurile esitatud nõuetest saab lähemalt lugeda siit. Põnevamad valgustpeegeldavad tooted, mis sobivad nii noorele kui vanale, tervisesportlasele kui ka pühapäevajalutajale, on välja toodud siin.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.