Poekotid ja ühistransport

Esimese põhjusega saab igaüks tutvuda mõne suurema kaubanduskeskuse parklas. Päevasel ajal on parkla autosid täis. Miks? Inimesed käivad poes autodega ning maal on nii, et pea iga linnaskäik lõpeb poeskäiguga.

Toidupoest ostetakse varud mõneks ajaks kaasa. Kogu seda vetsupaberite ja puuviljade tulevärki ühistransporti tarida on lihtsalt ebamugav.

Tihti käiakse linnas ka teistes poodides ning ehituspoest soetatud värvipottide või nurgasaega samuti ei lähe ühistransporti ja ka ei sammu nendega kohalikust bussipeatusest X kilomeetrit koju.

Inimene käib maal suuremas asulas nii, et saab võimalikult palju asju ühe korraga aetud ja ostetud, seega ühistransporti lihtsalt väga tihti ei jaksaks kõiki oma asju peale tõsta.

Iga nädal sõita pole aega

Tihti pean kummutama väärat arusaama, et maal inimesed hõljuvad ringi, sest aega on niipalju käes, et kõik on ükskõik. Aktiivsetel maainimestel on väga kiire, olenemata, kas nad teevad oma tööd laudas, põllul või ka teisel korrusel arvutis.

Kõike tuleb teha ressurssi ja aega säästes, sest ainult nii jääb aega ka teistest asjadeks ning iga päeva õhtuks jääb ikkagi aega puudu. Nii pole aega teha aega linnas parajaks, et bussiga koju saada.

Ühe korra maakondlik bussisõit ette võtta on tõesti äge, mõnus vaheldus, aga nii iga nädal küll sõita pole aega. Maakondlikud bussiliinid on mõeldud inimestele, kel on palju vaba aega.

Kuidas siis seda olukorda lahendada?

Eilses telesaates rääkisid osad Harjumaa elanikud, et neil kohalik vajaduspõhine transport toimib läbi Facebooki grupi. See on süsteem, mida võiks katsetada riik kõikjal Eestis.

Pole vaja mingeid uusi äppe ja uusi kasutajaharjumusi, lihtsalt kuidas süstematiseerida ja juhtida inimeste omavahelist kommunikatsiooni ning ka toetada neid, kes teisi aitavad.

Aga oot-oot, kõik inimesed ei ole Facebookis ja paljud (vanemad) inimesed ei oska või ei taha üldse arvutit ja nutitelefoni kasutada?

Aga siis peabki igas külaks olema riiklik telefoniagent. Vanematel inimestel on võimalus vändata peale ning siis see agent vahendab nende soovi kohalikus transpordigrupis.

Aga kui hakatakse riigi tagant varastama ning tellitakse niisama sõite? PRIA kaudu varastatakse riigi tagant kümneid kordi rohkem kui inimesed suudavad pättust teha üksteisele vedu pakkudes.

Täpselt loomulikult on vaja see välja mõelda, et kuidas ja kelle sõitu siis ikkagi riik peaks toetama ning kuidas vedajale raha jõuab jne, aga põhimõtteliselt on see ainuõige tee. Inimesed vajavad maal personaalset riikliku transporti ja see on kommunikatsiooniülesanne samapalju kui transpordilogistika paika panek.

Avarat kevadet ja vähem rööpaid kruusateedesse!