Vahtraleht muudab teiste suhtumist

Sellest hoolimata kogen alatihti teiste autojuhtide sooritatud väga ohtlikke möödasõite. Huvitav nähtus on aga see, et kui satun sõitma autoga, mil vahtralehte ei ole või on see mõnel muul põhjusel autolt eemaldatud, siis neid ohtlikke möödasõite enam ei sooritata.

Jah, ma tean, et esimese kahe aasta jooksul pean autol nähtavas kohas hoidma vahtralehte.

Ärme hakka siin arutlema, et kuidas ma saan ilma vahtraleheta sõita. Ilma keerutamata, neid olukordi on tulnud ette ja suure tõenäosusega saab neid veel olema.

Ilmselgelt on kõige ohtlikumad hetked mind tabanud maanteel, kus on kiirused suuremad. Näen, kuidas tagant läheneb mõni sõiduk üsna samal kiirusel, millega mina sõidan.

Eriti ohtlikuks läheb asi maanteel

Hoolimata sellest, et sõidan muu liiklusega samal kiirusel leiab kaasliikleja, et tema ei saa minu taga olla ning peab möödasõidu sooritama. Loomulikult hakatakse seda möödasõitu tegema just kõige halvema nähtavusega kohas ja hetkel, mil vastu sõidab mõni suur veok.

Tagatipuks ei ole möödasõitja auto just kõige kiirem ning möödasõidu lõpetamine võtab tal terve igaviku aega. Variant on ka loomulikult see, et ta järgib liiklusseadust väga pingsalt ning ei soovi möödasõitu sooritades piirkiirust ületada. Olgu, me kõik teame, et see viimane lause oli nali, kes meist ei ületaks möödasõidu korral piirkiirust?

Ohtlik möödasõit sooritatud jääb sama auto praktiliselt koheselt mulle jalgu, kuna ta jätkab sõitu täpselt samal kiirusel, millega mina eelnevalt sõitsin. Mis oli selle möödasõidu mõte? Olen viimase kuu aja jooksul sõitnud pidevalt Tallinna ja Kuressaare vahet. Suhteliselt igav ja üksluine teekond.

Saan kaasliiklejatele olla tänulik, et tänu ohtlike olukordade tekitamisele olen roolis alati tähelepanelik ning valmis ootamatusteks. Kes aru ei saanud, siis see oli kerge iroonia.

Vahtraleht võiks olla vabatahtlik

Viimane selline kogemus ongi paar päeva vana, mil sõitsin nimetatud vahemaad. Praktiliselt kohe pärast praamilt mahasõitu hakkas üks BMW tagant noolima, et kas ta saab mööda või mitte. Kuna ühtegi momenti, mil möödasõit oleks ohutu olnud, ei tekkinud, siis ma ei andnud talle märku, et ta võiks minust mööda sõita.

Aga ta siiski leidis, et vahetult enne teetööde algust ja läheneva veoki tulekut võib selle ära teha. Kuna mul ei olnud soovi hakata teepervelt punase ketšupiga kaetud inimkeha osi kokku korjama, siis pidin ma kiirust vähemaks võtma.

BMW sai minust mööda ja me jätkasime sõitu samal kiirusel, mis enne. Ainus vahe oli see, et tema oli nüüd minust mõned meetrid ees ja mina tema taga. Mulle tegelikult meeldibki teiste autode tuules sõita, aitäh!

Ma võin neid olukordi kirjeldama jäädagi, aga see ei ole selle kirjutise mõte. Sarnaseid ohtlike olukordi tekib ka linnas, kui peamiselt valgusfooride taga arvatakse, et see vahtraleht ei saa ju kohalt minema ning kohe pärast rohelise tule süttimist tehakse kiire möödapõige või hakatakse signaali andma.

Ja taaskord, neid ebameeldivusi kogen ma vaid neil hetkedel, mil sõidan autoga, mil on vahtraleht. Kui seda autol ei ole, siis on kohe rahulikum ning kaasliiklejad on imeväel viisakamad.

Kuigi liiklusseaduse kohaselt on vahtraleht kohustuslik, siis isiklikult tunnen, et seadust peab muutma. Vahtraleht võiks olla vabatahtlik, või siis peaks maanteeamet pakkuma mõnda muud võimalust, kuidas algaja juht saaks vahtralehe kohustusest end vabastada. Olgu selleks lisaeksam või midagi muud.