Allolevate andmete võrdlemise metoodika:
- Jaani-ajana on arvestatud jaanipühasid ja neile eelnenud viimast tööpäeva. Kuna aga mõni aasta kestab see pühadeperiood neli päeva nagu tänavu, teine aasta kolm päeva, siis on maanteeameti statistikas hukkunute ja vigastatute arv taandatud ühele päevale.
- Seda on võrreldud keskmise suvise nädalavahetusega, mis on nädalavahetus vahemikus 1. mai kuni 31. september – see on samuti taandatud ühele päevale.
- Lisaks on seda võrreldud kogu aasta keskmise nädalavahetusega – taandatuna samuti ühele päevale.
“Jaanipäeva nädalavahetuse periood on iga üksiku aasta kohta lühike, maksimaalselt 5 päeva. Üksikute aastate pealt põhjalikumate järelduste tegemine on eksitav. Hinnangute andmiseks tuleb jälgida pikema aja jooksul tekkinud mustreid,” ütles maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits. “Hukkunute osas on jaanipäeva nädalavahetused olnud üldiselt hullemad kui tavapärased nädalavahetused.”
“Vigastatute arv jaanipäeva nädalavahetustel on olnud üldiselt kas sarnane või kõrgem kui muudel sama aasta nädalavahetustel. Kui võrrelda jaanipäeva nädalavahetusi ainult sama aasta perioodi mai-september nädalavahetustega on erinevus väiksem, st selle perioodi nädalavahetused ongi natuke ohtlikumad kui aasta keskmiselt,” lisas ta.
“Siiski ka selle perioodi puhul on jaanipäevad keskmiselt olnud natuke ohtlikumad kui perioodi keskmine. Ilmselt on pidev jaanipühade eelne teavitus ja pühade ajal tugevdatud liiklusjärelvalve mõju avaldanud. Positiivne trend võiks laieneda ka muule ajale kui jaaniaeg,” märkis ta.
Ära liitu sünge statistikaga
Sellegipoolest võiks viimaste aastakümnete olukord Eesti liiklusest olla kainestav kõigile Eesti autojuhtidele. Jaanipäeval lihtsalt on suurem tõenäosus sattuda õnnetusse ja kahjuks toovad need kaasa väga raskeid tagajärgi inimeludele.
Geeniuse portaal kutsub üles kõiki lugejaid ja Eesti liiklejaid mitte liituma selle sünge statistikaga.
Hans Lõugas panustas artikli valmimisse.
