TTÜ magistritööst selgub, et Eesti teede ehitusel lähtutakse 1983. aasta juhisest

Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja / Scanpix Baltics

Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) kaitsti magistritöö, mis keskendus teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmistele ehitusperioodil. Magistritöö kaitsnud Riho Eichfuss leiab, et Eesti teede kandevõimet tuleks mõõta uue metoodikaga.

Uue metoodika kasutuselevõtuga annaks säästa raha ning tõsta teede kvaliteeti. Raha tuulde laskmise näitena saab magistrandi sõnul tuua välja Tallinna ringtee ja Viljandi maantee ristumise Luige sõlme, mille katend on juba viie aastaga suures osas lagunenud. Paremate mõõtmiste korral oleks saanud konstruktsioon ehitusjärgus muuta ning oleks probleemi välditud.

Eichfuss leiab, et kuna isegi maanteeameti uuemate juhendite kohaselt ei ole praegu kasutatava seadme kohustuslikud kandevõime väärtusega vastavuses arvutuslikega, siis tuleb ka see osa ümber vaadata ning välja selgitada uued piirväärtused kvaliteedikontrolliks, ka juhtudeks, kui konkreetset katendikonstruktsiooni ei arvutata.

“Täna on paljude materjalide omadused n-ö kokkuleppelised konstandid, tulenedes veel 1983. aasta juhisest. Kuigi kirjas on mõõtühikuna megapaskal, ilmneb et Nõukogude Liidu megapaskal pole konverteeritav. Nüüd tuleks mõõta üle kõigi Eestis kasutatavate teedeehitusmaterjalide omadused, et neid kasutada katendi projekteerimisel. Kui lähteandmed saavad korrigeeritud, saab ehitusprotsessis kontrollida, kas projektis arvutuslikult ettenähtud kandevõime on saavutatud,” lisas ta.

Loe artiklit pikemalt Geeniuse digiportaalist.