Kui öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles, siis parklatega kipub lugu olema teistsugune. Võttes ette retke mõnesse kaubanduskeskusega, siis tuleb juba eos arvestada võimalusega, et lisaks sisseostudele ootab autoomanikku ka näiteks väike plekimõlk. Miks juhtub parklates nii palju õnnetusi, räägib If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus.
Manööverdamine nõuab oskuseid
Üheks peamiseks põhjuseks ongi Kruusi sõnul see, et kaubanduskeskuseid külastavad väga paljud inimesed, mistõttu on seal ka autode kontsentratsioon väga suur. Lisame sinna juurde ka selle, et seal tuleb ette palju manööverdamist, milles ehk kõik sõidukijuhid ei tunne ennast üleliia mugavalt ja ongi õnnetus käes. Rääkimata parklates liikuvatest inimestest, kes võivad pimedatesse nurkadesse jääda.
“Manööverdamise juures mängib rolli see, et parklates on sageli kitsas ning kui keegi on kehvasti parkinud, siis ongi juba probleem käes,” selgitab Kruus. Oma osa mängib ka piiratud nähtavus, lisab ta.
Kõik need eelpool mainitud põhjused tähendavad, et statistiliselt juhtub kokku ligi 40 protsenti õnnetustest just parklates.
Kruus toonitab, et kui lähebki nii, et parklas juhtub õnnetus, siis ei tohi mitte mingil juhul sündmuskohalt niisama lahkuda. “Ilmtingimata tuleb parklas õnnetus registreerida,” rõhutab Kruus. Ja kui peaks juhtuma nii, et õnnetus juhtus parklas seisva autoga ning teist poolt ei ole sündmuskohal, siis tuleb helistada numbril 112 ja õnnetus seeläbi registreerida.
“Oma kontaktandmete kojamehe vahele jätmine võrdub siiski sündmuskohalt lahkumisega, mis võib tuua kaasa tunduvalt rohkem sekeldusi,” lisab Kruus.
Ja kui peaks juhtuma õnnetus, kus saab inimene vigastada, siis tuleb Kruusi sõnul kindlasti sündmuskohale jääda, helistada 112 ning sellisel juhul sõidukeid ei tohiks samuti liigutada.
