Kolme kümnendi taha tehtava ajarännaku sissejuhatuseks mõni iseloomulik fakt muust kui autoäri vallast. 30 aastat tagasi sõitis puruvaese, kuid see-eest juba iseseisva Eesti politseinik kuriteo sündmuskohale liinibussi või paremal juhul külgkorviga mootorrattaga ning korravalvurite tööpäev algas rutiinse ülevaatega, kui palju on eelmisel ööpäeval inimesi tapetud: räpane äri, röövid, kantpeade väljapressimised ja enesetapud olid argipäev. Lihtinimene sõitis samuti liinibussi või paremal juhul 10 või enam aastat vana Lada või Mossega, mille turuväärtus oli 500–1500 dollarit.

Harjakuurid ja trepikojad

Selle vaesuse keskel leidus aga ka rahakaid inimesi, kas siis vanametalliärimehi või uude aega edukalt suundunud firmade omanikke, kes jaksasid ja tahtsid osta tuliuut välismaa autot. Autoäri käivitus siiski enam kui tagasihoidlikult.

Praeguse Info-Auto eellase, Rootsi-Eesti ühisettevõtte Info „autopood“ koosnes firmas algusest peale töötanud turundusjuht Tiit Lillipuu sõnul Rävala puiesteel Ametiühingute majas renditud mõneruutmeetrisest, kuid samas paraadukse kõrval asunud „harjakuurist“, kus Volvot osta tahtev klient sai lehitseda värviliste fotodega kataloogi ning otsuse langedes teha 100% ettemaksu. Loomulikult sularahas ja dollarites või Soome markades. Autot sai näha ja katsuda ka, kui firma omanik Viktor Siilats oma isiklikule igapäevasõidukile ligi lubas.

See lugu ilmus ajakirjas Autoleht Ekstra nr4

Kõik selle ajakirja lood