Sõidukites ongi surumaagaas 200-250 baarise rõhu all. Seetõttu kasutatakse gaasiautodes spetsiaalseid kõrgsurvemahuteid, mis on töökindlad ning ohutud. Neile on esitatud kõrgendatud nõuded.

Surumaagaasiga samaväärne on biolagunevatest jäätmetest toodetud CBM ehk Compressed Biomethane, teisisõnu rohegaas. Rohegaasi toodetakse ka Eestis, mis teeb sellest veelgi keskkonnasäästlikuma transpordikütuse.

LPG ehk vedelgaas

Liquefied Petroleum Gas ehk otsetõlkes veeldatud naftagaasi tuntakse ka autogaasi nime all, kuigi tegelikult on tegu kõige tavalisema propaani-butaani seguga, mida kasutatakse ka kodustes majapidamistes (balloonides).

Bensiin ja diisel on LPG-st kütusena efektiivsemad, kuid gaas on siiski kahest keskkonnasäästlikum ning soodsama ostuhinnaga.

Vedelgaasi toodetakse sarnaselt bensiini ja diisliga.

LNG ehk veeldatud maagaas

Kõrgeima energiatihedusega ning eelkõige pikamaatranspordis kasutatav LNG ehk Liquefied Natural Gas on lihtsalt vedelal kujul maagaas. LNG on mahult kuussada korda väiksem kui tavalises olekus maagaas.

Teisalt on veeldatud maagaasi transpordiks vajalikud spetsiaalsed soojusisoleeritud mahutid, kuna LNG-d peab säilitama temperatuuril −162 °C. Veokites kasutatav LNG on veidi soojem, −120 kuni -130 °C ja veoki mootorisse jõuab LNG tegelikult surugaasina, mitte vedelal kujul.

Samuti toimub maagaasi veeldamise protsessis põhjalik töötlemine, kus eemaldatakse gaasist teatud ebavajalikud ained nagu tolmuosakesed, happelised gaasid ning raskemad süsivesinikud.