Pärnpuu sõnul on hetkel tunda teatud optimismi, milleks kahjuks pole põhjust. See, et inimestel on jätkuvalt sissetulek ja töökoht, tuleneb paljudel juhtudel sellest, et riik maksab ju väga paljudele inimeste palga 70% ulatuses kinni, aga see toetus kestab hetkel vaid juunikuuni ja siis alles selgub, mis tegelikult toimuma hakkab.

Mis hakkab toimuma automüügis, on sama raske öelda, nagu kogu muu majanduse osas. Nii suurt kriisi pole Pärnpuu sõnul peale teist maailmasõda Euroopa näinud ja tema arust on võtmeriigiks Saksamaa.

Kui Saksamaa taastub kiirest, taastuvad ka teised. Kui Saksamaa jääb vinduma, siis on lood halvasti ka mujal. Samuti mõjutab Saksamaa käitumine näiteks kasutatud autode turgu. Kui sealne võim tuleb välja toetusmeetmetega uute autode ostuks, siis ujutatakse turg veelgi rohkem üle Saksamaa kasutatud autodega. See mõjutab nii uute kui ka kasutatud autode turgu.

Kitsaskohaks pangad ja põhjusega

Hetkel näeb Pärnpuu, et uute autode müüki mõjutab pankade konservatiivne ja ettevaatlik suhtumine ning ta saab sellest väga hästi aru. Pangad mäletavad hästi eelmist kriisi, kui neil oli ühtäkki käes väga palju liisngautosid, millest inimesed loobusid, sest ei suutnud maksta.

Seega ei ole vähemalt konservatiivsetel Põhjamaa pankadel erilist soovi seda uuesti läbi teha ja pigem vaadatakse uutele taotlustele põhjalikumalt otsa. Suurem sissemaks on alati abiks, sest see vähendab otseselt panga riske.

Küll aga on siin muidugi võimalus väiksematel ja kohalikel uutel liisingupakkujatel nagu Coop, Unicredit või ka LHV.

Kui kiiresti taastuti eelmisest kriisist

Kuigi eelmise kriisi puhul räägitakse peamiselt aastatest 2008-2010, siis Pärnpuu tõi huvitava faktina välja tõsiasja, et isegi 2019. aasta müügitulemused ei jõudnud 2007. aasta tasemeni.

Automüügis võib rääkida, et taastumine algas 2011 ja kuni 2014 toimus väga mõõdukas tempos. 2015-2018 oli parem hoog, aga 2019 hakkas juba natuke aeglasemaks jääma.

Millal tulevad hiinlased ja Ferrari?

Jussi Pärnpuu sõnul on Hiinas juba väga võimas autotööstus ja taseme poolest oleks ka väga palju autosid, mis sobiks Euroopa turule. Hiinlased lihtsalt ise ei ole ülemäära palju huvitatud, sest investeeringuid tuleks teha palju, aga nende mõistes on Euroopa turg pigem väike. Vaadatakse Aasiat, Lõuna-Ameerikat ja Aafrikat.

Küsimusele, miks ei ole Eestisse jõudnud näiteks Ferrari või Aston Martini esindused, siis selle põhjuseks on raha. Mitte raha puudumine klientidel, vaid nende markide nõudmised on väga kõrged ja keegi ei ole tahtnud seda riski võtta. Vaja läheb väga tugevat ettevõtet ja miljoneid eurosid.

Lamborghini ja Bentley esinduse jõudmine Eestisse oli hea juhus, kus suudeti järk-järgult saavutada õige tase ja kokkulepped.

Kuula Jussi Pärnpuu intervjuud täispikalt SIIT või otsi seda oma podcasti rakendusest ja Spotify’st.