Seda viimast muidugi juhul, kui juhi käed on ikka roolil. Aga peavad olema, sest iseenesest mõistetavatel põhjustel on autotootjad seadistanud sõidukid nii, et ilma käteta sõitmist need ei salli (Tesla osas ma sõna ei võta). Kui auto tajub, et rool on “omapäi”, hakkab see sohvri peale piiksuma ja näidikuplokis manitsevat teadet vilgutama.
Niisiis: autojuht peab roolist kinni hoidma, aga selleks, et abisüsteem saaks oma tööd teha, ei tohi ta roolida. Ja kui siiski roolib, tuleb tal arvestada võimalusega, et juhtseade temaga pidevalt “vaidleb” ja püüab alalõpmata korrektuure teha.
Selliste erimeelsuste sütitamiseks piisab näiteks sellest, kui sättida auto täiesti teadlikult pisut rohkem sõidurea paremasse serva, kui süsteem heaks arvab. Kusjuures mõne auto abisüsteem kipub sõidukit telgjoonele närvesöövalt lähedal hoidma.
Pudel hoiab rooli. Ohutu?
Kui eeltoodud kirjeldus tundub teile vägeva oksüümoronina, siis püsige lainel – kogu värk muutub veel palju segasemaks ja vastukäivamaks.
Nähtavasti on sõiduraja hoidmise abisüsteemiga “debateerimise” väsitavaks pidajaid rohkemgi, sest nupumehed on asunud leidma mooduseid, kuidas sellest mööda hiilida. Kõige ilmsem lahendus oleks muidugi abi nupuvajutusega välja lülitada. Kõigil seda süsteemi evivatel autodel on niisugune võimalus olemas. Kuid siis tuleb ju kogu roolimine ise teha, ent laisk inimene eelistab, teadagi, kõiki olemasolevaid mugavusi võimalikult palju kasutada.
Nii ollaksegi praeguseks kindlaks tehtud, et kui põlv vastu rooli toetada või telefon koos vastava hoidikuga juhtseadele kinnitada, petab see auto ära. Mõnigi pullimees ära proovinud ka selle, et rooli vahele surutud joogipudel ajab asja “korda”.