“Muudes kohtades on vedajad sunnitud valima, kas saavad trahvi sõiduteel või kõnniteel peatumise eest. Kirjeldatud olukord riivab tugevalt transporditeenuse osutamisega tegelevate ettevõtjate ettevõtlusvabadust ning tekitab suurt kahju seoses võimetusega täita selliste teede ääres paiknevate klientidega sõlmitud transporditeenuse lepinguid.
Kevadel kohtusid osapooled ka ühise laua taga, et lahendusi arutada, kuid nüüd on tegutsema asunud hoopis kliimaministeerium, mis kavatseb muuta seadust nii, et luuakse uusi piiranguid ja suurendatakse karistusi, kuigi lahendused puuduvad. Kaupmeeste ja transpordifirmade hinnangut seadusemuudatusele ei ole küsitud.
Muudetava seaduse järgi keelatakse muuhulgas täielikult kõnniteel ning jalg- ja jalgrattateel peatumine ja ka näiteks kauba laadimine. Välja arvatud siis, kui selleks on loodud eraldi parkimis- või peatumiskohad. Selliste kohtade loomine on pandud aga eelkõige kohaliku omavalitsuse õlule,” selgitas ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing
Lahendus: laadimiskohad ja ligipääs kõnniteedele
ELEA liikmed koos kaupmeestega on korduvalt käinud Tallinna linnalt palumas, et linn ehitaks tänavatele parkimistaskud, kus kaubikud ja kaubaveokid saaksid turvaliselt peatuda. “Seni pole seda juhtunud. Vaadates Tallinna peagi valmivaid mahukaid tänavate rekonstrueerimisprojekte, ei tundu ka seal sellega olevat arvestatud. Eelnev kogemus ei anna just suurt lootust, et kesklinna kaupmehed hakkaks nüüd linna poolt saama lähedusse kaubaveoks eraldatud kohti. Jutt pole ainult poodidest, ka linnavalitsusse endasse ei saa trahvi saamata kaupa tuua,” märkis Kitsing.
Kitsingu sõnul ei ole küsimus lihtsalt selles, et kaupmehed tahaksid oma kaupa võimalikult ukse ette saada. “See kõik on seotud liiklusohutuse, ajakulu, maksumuse ja ka keskkonnamõjuga. Olukorras, kui kaubasaaja läheduses pole võimalik peatuda, tuleb kaup maha laadida kaugemal asuvas avalikus parklas ning kohale toimetada näiteks kaubakäruga (pole just kerge meie kliimas).
Esmapilgul tundub, et jala liikuv kuller on keskkonnale hea, kuid reaalsuses tähendab see seda, et kaupa jõutakse ühe käiguga palju vähem laiali vedada ning kogu tööga ühele poole saamiseks läheb vaja rohkem kaubikuid. Tulemuseks on veelgi rohkem kaubaautosid liikluses, suurem mõju kliimale, ohutusele ning ilmselt ka mõni pankrotistuv äri, mis ei suuda kinni maksta keerukamat transporti,” lisas Kitsing.
