150 000 kiiruseületajat, 6800 joobes juhti
Ta lisas, et politseinike suurem nähtavus avaldas küll mõju, kuid see on siiski lühiajaline. Kokku panustasid politseinikud liiklusjärelevalvesse 451 000 töötundi ning nad tabasid 37 000 kiiruseületajat ja 6800 joobes juhti. Kiiruskaamerad fikseerisid 113 000 kiiruseületamist.
“Kiirus mõjutab alati liiklusõnnetuse tagajärgi. Raskete liiklusõnnetute uurimise komisjoni kokkuvõttest selgub, et lausa 26 korral 64-st (pea 41% hukkunuga liiklusõnnetustest) mõjutas liiklusõnnetust oluliselt sobiliku sõidukiiruse valik. Neist 18 juhul ületati ka piirkiirust”, ütles Ernits.
Samuti lisas ta, et just viimastel aastatel on autoroolis suureks ohuks ka kõrvaliste tegevustega tegelemine. Juhid arvavad, et telefoni kasutamine või muu sarnane tegevus kestab vaid hetke ja midagi ei juhtu. Ometi hukkus suuresti just kõrvaliste tegevustega seotult eelmisel aastal 10 inimest.
Numbrid näitavad väga karme ning otseseid seoseid
Ka Jaani tõi välja, et Eestis liigub iga päev tuhandeid juhte, kes pole rooli keeramise ajaks loobunud telefoni kasutamisest.
“Mullu tabasid politseinikud 3800 inimest, kes kasutasid juhtimise ajal telefoni. Võib ennustada, et see arv tänavu kasvab, sest juhtimisest on saanud kõrvaltegevus, telefoni näppimisest aga elu loomulik osa,” ütles Jaani.