Eestis alla keskmise, aga kaugel parimatest

Riikide liiklussurmade määra üldine järjestus ei ole alates pandeemiaeelsest ajast märkimisväärselt muutunud: kõige ohutumad teed olid Rootsis (21 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta) ja Taanis (26 miljoni kohta), samas kui Rumeenias (86 miljoni kohta) ja Bulgaarias (78 miljoni kohta) olid näitajad 2022. aastal kõige kõrgemad. Eestis oli sama näitaja 38 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta. ELi keskmine näitaja oli 46 liiklussurma miljoni elaniku kohta.

2021. aasta andmete kohaselt (2022. aasta üksikasjalikud andmed ei ole veel kättesaadavad) kaotas kogu ELis liikluses hukkunutest elu 52 % maapiirkondade teedel, 39 % linnapiirkondades ja 9 % kiirteedel. Kolm neljast hukkunust (78 %) olid mehed. 45 % kõigist liiklusõnnetustes hukkunutest viibisid autos (juhid ja reisijad), 18 % oli jalakäijad, 19 % kaherattaliste mootorsõidukite (mootorrattad ja mopeedid) kasutajad ja 9 % jalgratturid.

Linnapiirkondades on muster siiski sootuks erinev ning vähem kaitstud liiklejad (jalakäijad, jalgratturid ja kaherattaliste mootorsõidukite kasutajad) moodustavad kõigist surmajuhtumitest ligi 70 %. Linnas kaotavad hukkunud elu valdavalt autosid ja veoautosid hõlmavates õnnetustes, mis näitab vajadust parandada vähem kaitstud liiklejate kaitset.

Kuigi paljudes liikmesriikides nähtav jalgrattasõidu osakaalu suurenemine liikuvuses on äärmiselt teretulnud, tekitab ELi teedel hukkunud jalgratturite arvu suundumus tõsist muret. See on ainus liiklejarühm, kus liiklussurmade arv ei ole viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud, mis tuleneb põhiliselt hästivarustatud taristu jätkuvast puudumisest. Näiteks ilmneb Prantsusmaa esialgsetest andmetest 2022. aastal jalgrattaga lõppenud surmajuhtumite arvu 30 % kasv võrreldes 2019. aastaga.