Uus BMW Z4 peab rinda pistma Porsche endagaFotod: Paula Johanna Adamson
Autofoorumites ringi kolades saab kõige veidra ja imelise kõrval selgeks kaks maailmavaatelist asja:
Tõelised mehed remondivad kuuri all katkist mootorit alati ise (ja sageli ebaõnnestuvad)
Tõelised mehed ei sõida kunagi riidest katusega masinaga
Või vähemalt on see mulje, mida endast üritatakse jätta, sest kes meist ei tahaks välja paista natuke parem, osavam või põhimõttelisem kui ta tegelikult on? Õhtu lõpuks kerib see tõeline mees end niikuinii vaguralt kaasa kõrvale diivanile ja vaatab koos “Naabrist paremat”. Ja hommikul helistab esimese asjana mehhaanikule, kes kuuri all molekulidena laiutava mootori jälle kokku paneks.
Tõeline mees jääb paljustki ilma
Aga visa tõrge lahtiste katustega autode suhtes säilib ja seepärast ei saagi see tõeline mees kunagi teada kuivõrd äge tunne on väikese ja vilka lahtise sportautoga parimaid kurvilisi teid mõõta, tuul juustes vihisemas ja tärkava looduse lõhnad ninasõõrmeid paitamas.
Näost näha, et 340 hobujõudu
Rääkimata BMW reaskuuese 340-hobujõulise bensiinimootori kurjalt kriiskavalt möirgest 7000 pöördel, mida kohe su selja taga paiskavad õhku Z4 M40i kaks jämedat summutiotsa.
Jah, me räägime täiesti uuest BMW Z4 mudelist. Jah, ta on Nürburgringil kiirem kui BMW M2. Jah, ta on igapäevaselt vägagi mugav teekaaslane. Kas sa ikka arvad, et sellised riidest katusega masinad pole tõelistele meestele?
BMW Z4 kirev lapsepõlv
BMW Z4 lapsepõlv ei olnud tingimata kergemate killast – autodisaini valdkonda juurteni raputanud Chris Bangle’i mõjutustel nägi esmane Z4 põlvkond (2002-2008) välja nagu oleks kujundaja pimedas toas asunud suure matšeetaga auto savist prototüübi kallale ning miski (hämara) juhuse läbi see teos ka kohe tootmisse paisati.
Natuke tekitab BMW segadust M-tähisega, sest tegu pole päris M-mudeliga
Auto kerepinnas oli niipalju teravaid, lõikuvaid ja veidrate proportsioonidega kaarjooni, mis ootamatul pealevaatamisel võis treenimata silmadele üsna haiget teha. Samas, masina juhitavus oli Z3 mudeliga võrreldes tipptasemel, vabalthingavad mootorid väga särtsakad ja müüginumbrid igati soliidsed kahekohalise rotsteri kohta (pea 200 000 autot Euroopa ja Ameerika turgudel).
Teise põlvkonna (2009-2016) Z4 kujundust mahendati oluliselt, leevendamaks esimese põlvkonna kultuurišokki, aga suure üllatusena selgus, et tegelikult klientidele julged lahendused meeldivad! Müüginumbrid kukkusid kaks korda ja BMW entusiasm kahekohalise lahtise sportauto tootmisel sai kerge põntsu.
Kolmanda põlvkonna Z4 tulemine
2012. aastal andsid BMW pealikud õhinas Z meeskonnale selge sõnumi – uue rotsteri projekt läheb kulude vähendamiseks läbi ainult koostöös teise tootjaga, masin peab olema tõeliste sportauto võimetega ja otseseks konkurendiks saab olema ei keegi muu kui Porsche Boxster!
Suprat disainis õnneks näha ei ole
Leivad pandi ühte kappi Toyotaga, kes parajasti otsis samuti võimalust legendaarse Supra taaselustamiseks ja tänu sellele kummalisele Jaapani-Saksa armuloole on meil nüüd täna võimalus värske BMW Z4 M40i suured lubadused kurvilistel teedel proovile panna.
Uue Z4 välimus on teinud üsna järsu kannapöörde eelmise põlvkonna kokakoola pudelit meenutavatest kurvikatest vormidest märksa tehnilisemaks, agressiivsemaks ja jässakamaks. Näoilme on muutunud oluliselt kurjemaks ja kissis tulesilmad ning teravate nurkadega madalad laiad neerud ei jäta tahavaatepeeglisse ilmudes mingit kahtlust auto kavatsustest.
Disaineritele raske ülesanne
Sportlike eesmärkide saavutamise nimel on auto esirataste rööbe 10cm(!) laiem ja telgede vahe veidi lühem kui eelmisel mudelil. Nii suurte muutuste taga on soov vähendada teljevahe/laiuse suhet ja sel moel anda autole senisest oluliselt äkilisemad maneerid kiirel kurvisõidul.
Kas tagumine ülend on liiga pikk?
Kahjuks pani lühem teljevahe disainerid veidi keerulisse olukorda ning küljepealt autot uudistades tundub tagumisest rattapaarist ülenduv osa natuke liiga pikk võrreldes esiosaga, aga kiiret sõitu see õnneks ei sega.
Mulle tundub, et eristuv ja julge disain on tänapäeval pigem BMW Z4 trumbiks, eriti kui tema vastaseks on kindla ja turvalise disainitee valinud Porsche Boxster.
Salong nagu limusiinis
Uus Z4 võtab vastu salongiviimistlusega, mis tulistab pihuks ja põrmuks kõigi lähimate konkurentide jõupingutused stiilielamuste osas. Ajad on edasi läinud ja sportauto interjöör ei ole ammu enam koht, kus kivikõvas korvistmes kügeledes ning kõva plastikut silitades klientide rahuloluindeksid lakke sööstaksid.
Z4 istmed on kergelt idamaise käsitöökunsti sugemetega, silmale ahvatlevad vaadata ja sisse istudes lihtsalt rahulolevat mõminat esilekutsuvad disainisaavutused. Mis kõige olulisem, Z4 rooli taha mahub mugavalt istuma ka 1,9 meetrised inimesed ja ruumi on veel ülegi!
Imelised istmed nii vaatamiseks kui istumiseks
Interjöörielamust võikski lühidalt kokku võtta kui ühte harmoonilist ning silmipaitavat tervikut, kus ei leidunud vähemalt minu jaoks ühtegi sellist detaili, mille kallal vääriks erilise mõnuga norida.
Ja siis need hääled…!
Z4 M40i käivitamisel kostub läbi sportväljalaske summutatud madalat kurja urinat, mis kõlab natuke nagu oleks tal kurk kähe, kuid piisab ainult paarist teravast gaasivajutusest, et BMW reaskuuese vokaalid puhtaks köhida.
Vaiksel linnasõidul Comfort seades peab auto end ülal nagu taltsas puudel, keda peremees võib oma suva järgi ilma vastupuiklemata ringi tuuseldada, kuid viisakas iseloom kestab ainult sinnani kuni gaasipedaalist tarbida väikeste ettevaatlike sõõmudega esimest kolmandikku ja ülejäänu teeb juba ukse lahti parajale põrgulisele.
Vägagi meeldiva vaheldusena on BMW lõpuks leidnud oma sportautode vedrustusest üles kauaoodatud paindlikkuse ja võime vastikut linnamaastikku ilma virisemata tarbida, vähemalt Comfort seades.
Erinevaid sõiduseadeid on õnneks piisavalt, et ideaalne valik teha
Arvestades seda, kui kõrgele on Porsche PASM aktiivvedrustus mugavuse ja sportlikkuse standardi tõstnud on see vägagi ootusi ületav saavutus Z4 M40i poolt. Z4 võimaldab adaptiivse vedrustusega valida ka näiteks kange Sport või eriti kange Sport+ seade, millega linnas saab kehvematel teedel hambaplommide nakkeomadusi testida, aga see oleks ju sulaselge rumalus?
Klassikaline automaatkast suudab niivõrd kiirelt, konkreetselt ja sujuvalt käike vahetada, mis paljud topeltsiduritega kastid selgelt häbisse jätab ning vajadusel saab mõnusalt käesistuva M sportroolil olevate labadega ise protsessi juhtida.
Linnasõidul hämmastabki kõige enam auto väljapeetud olek ja suhteliselt madal müratase, isegi pehme katuse puhul. Aga laseme tast lõpuks huligaani välja!
Kurvid, vihm ja lahtine katus
Kurviline, vaba ent autole vastik teelõik on täpselt sama, mida olen varasemalt sõitnud Porsche Caymani roolis ja Z4 M40i peab andma mulle nüüd selge ja ammendava vastuse, mida ta suudab korda saata sellise klassikalise etaloniga võrreldes.
Askeetlikku teed pole selle autoga õnneks mindud
Alustuseks DSC jalust ära, käsivahetus, Sport seade ja paneme ajama! Z4 rebib reaskuuese kurja ulgumise saatel paigalt ja lühikesed käigud lüüakse hetkega piirajasse. 100 kilomeetrit tunnis saabub 4,5 sekundiga tagumiste rataste vilina ja sabatantsu saatel.
Tagumine ots on niivõrd mänguline, et sellega tulevad meelde kunagised vanemad BMW-d, mis isegi madalatel kiirustel suu kõrvuni tõmbasid. Z4 M40i saab standardvarustuses kaasavaraks eheda mehhaanilise blokeeruva diferentsiaali, mis aitab perutavat pöördemomenti mõnusalt ühtlase kihina asfaldile laiali määrida.
Kõige parem on ise kokteil kokku segada
Muhklikul teel tempo tõustes ei tasu häbeneda vedrustuse sättimist Comfort seade peale, sest Sport ja Sport+ on niivõrd jäigad, et rattad hakkavad lendama muhuharjadel ning kontakt teepinnaga muutub üsna katkendlikuks ja rabedaks.
Rool on parim Sport seades, aga tavateedel tuleks vedrustus Comforti panna
Samas siledal ringrajal on teravast seadest kindlasti palju abi, hoidmaks auto keret kartautolikult jäiga ning maksimaalselt reageerivana.
Õnneks on võimalus Sport seadet enda maitse järgi kokku segada ja selle tee puhul on parimaks kokteiliks Sport+ mootor, Sport seades rool ja vedrustus pehmeimas Comfort seades. Sellisel kujul suudab see kerge masin panna kurvilisel ja kitsal teel tõsiselt higistama ükskõik millised teised sportautod.
Aktiivrooli tunnetus on oluliselt selgem, kui näiteks hiljuti testitud uuel 3. seerial ja annab väga kindlat ning jutukat infot sellest, milline pidamine on parajasti esimeste rataste ja teepinna vahel saadaval.
Pidurid pole küll nõrgad, aga Porsche omad on lihtsalt niivõrd head
Enesekindlust tuleb kõvasti juurde ja võimas mootor ning mänguline sabaots lubavad vallatleda isegi kolmanda käiguga kerge külglibisemisega, mida on imelihtne kiire rooliga ohjes hoida. Jah, nii kummaline kui see pole, siis taban end mõttelt, et mul on selle autoga isegi oluliselt lõbusam sõita, kui väga kompromissitu BMW M2-ga, mis on kohati liialt jäik ja nõudlik.
Lisaks pädevale vedrustusele on tõelise sportauto geene Z4 M40i sisse süstitud ohtralt, millest annavad tunnistust väikesed põhimõttelised võimalused kogu kontroll auto üle enda kätte võtta – väljalülitatud DSC lubab käsivahetuses käike põrutada piirajasse, kus nad püsivad ja automaatseid allavahetusi ei tehta. Erinevate sõiduseadete lappamisel püsib DSC ka kenasti väljas, kui ta sinna on varem saadetud.
Kas sajab sisse ka?
Nagu tellimise peale hakkas just enne sadama, kui jõudsin lahtise auto rõõme maitsta, aga ega väike vihm ju ei sega? Selgub, et lahtise katusega ei sega ka suur vihm, sest piisavalt kiirelt sõites lendab kogu taevane kraam kenasti salongist üle. Tuul vihiseb kõrvus ja värskelt kastetud looduse lõhnad tungivad salongi.
Vihm sajab sisse küll, aga ainult siis, kui seisma jääda
Kurjakuulutavad mootorihääled keeratakse põhja ja käiguvahetusi võib sisse paugutada ainult oma kuulmist usaldades. Uus kuuesilindriline kolmeliitrine turbomootor on akustiliselt tõeline maiuspala ja kutsub ilma igasuguse mõistliku vajaduseta kõiki käike lõpuni lahti kerima.
Ses mõttes tegi Porsche Boxster enesega konkureerimise ise lihtsaks, kuna tal on saadaval ainult neljasilindriline boksermootor, mis vokaalses mõttes oluliselt vähemaid elamusi pakub kui Z4 M40i reaskuuene.
Esmakordselt on tekkinud EU saastenormide tõttu veider olukord, kus Ameerikamaa inimesi õnnistatakse Z4 M40i puhul tervelt 382 hobujõuga (+42hj) ja meie kohustuslik tarbijanõuanne on nüüd see, et uurige impordivõimalusi lähemalt, sest Z4 väärib palju võimsust!
Kas Z4 või Porsche Boxster, selles on küsimus
Porsche Boxster/Cayman’iga võrdlusest ei saa üle ega ümber, sest BMW ise sättis ta endale mõõdupuuks. Porsche puhul on trumbiks kahtlemata tõelise keskmootori poolt pakutav vääramatu tasakaal, kolossaalne pidurdusvõimsus ja ülipeen roolitunnetus, mis mind tõeliselt ära võlusid.
Interjöör oli proovisõidu autol eriti ilusti valitud
Z4 M40i pidurid on kahtlemata äärmiselt võimekad ja väga sarnase tunnetusega BMW M2 omadele, kuid suurte kiiruste ära aurustamine nõuab Z4 jaoks selgelt pikemat pidurdusteekonda ja kerge sabaga toimetulekut.
Aga päeva lõpuks on ikkagi suur küsimus see, et kui sul on umbes 70 tuhat eurot pangaarvel endale rakendust otsimas, siis kas võtta Boxster või Z4? Mulle Cayman (Boxsteri kupeevariant) väga meeldis – ta on auto, mida ma tahaks kogu aeg tarbida maksimaalselt – gaas põhjas, kurvid meeletute g-jõududega ära hävitatud ja pidurdused, mis kaassõitjad abitult ägisema panevad.
Aga igapäevaselt ei ole neid hetki tegelikult väga palju, kus sportauto elamusi viimse tilgani ohutult ja enam-vähem seaduse raamides püsides oleks võimalik tarbida.
Selle autoga saab sõita kas igapäevaselt
Ning sel hetkel saad aru, et Z4 M40i on muutumas vägagi vastupandamatuks, sest igapäevaelu ei ole võidusõit. Z4 M40i on tõeline sportauto, mille elegantses salongis iga veedetud hetk on elamus – kuuesilindrilise mootori jõuliselt siidine tõmme, sõltuvust tekitavad hääled ja vägagi elavaloomuline sabaots, millega mäng ka madalatel kiirustel on lapsikult lõbus.
Kõigele lisaks saad lasta päeva lõpus katuse alla, tempo maha ja lihtsalt tunda rõõmu sellest, et ka autoga sõites saab tärkava looduse lõhnu nuusutada.
Fotod: Paula Johanna Adamson
Uus BMW Z4 peab rinda pistma Porsche endaga (C) Fotod: Paula Johanna Adamson
Natuke tekitab BMW segadust M-tähisega, sest tegu pole päris M-mudeliga
Suprat disainis õnneks näha ei ole
Kas tagumine ülend on liiga pikk?
Interjöör oli proovisõidu autol eriti ilusti valitud
Rool on parim Sport seades, aga tavateedel tuleks vedrustus Comforti panna
Vihm sajab sisse küll, aga ainult siis, kui seisma jääda
Erinevaid sõiduseadeid on õnneks piisavalt, et ideaalne valik teha
Imelised istmed nii vaatamiseks kui istumiseks
Askeetlikku teed pole selle autoga õnneks mindud
Näost näha, et 340 hobujõudu
Pidurid pole küll nõrgad, aga Porsche omad on lihtsalt niivõrd head
Selle autoga saab sõita kas igapäevaselt
Jah, osta,
Selle auto suurimad trumbid kuuesilindriline mootor, selle hääled ja ülimõnus salong. Kiire ja võimekas ning igapäevasteks sõitudeks võib olla isegi mõnusam kui Porsche.
