“Raske on mõista inimesi, kes soetavad kallid autod, kuid varustavad need seejärel kõige odavamate rehvidega või sõidavad aastaringselt universaalrehvidega. Milleks sellisel juhul üldse raisata raha elektrooniliste süsteemide ja turvapatjadega varustatud autole?” küsib BMW sõiduakadeemia juht ja instruktor Darius Jonušis.

Talverehvid on loodud töötama teistsugustes tingimustes kui suverehvid: nii nagu ei sobi suverehvid kasutamiseks miinustemperatuuridel, toimivad talverehvid kehvasti soojades ilmastikutingimustes. Seetõttu ei ole soovitatav talverehvide “lõpuni sõitmine“ suvel, sest soojal aastaajal on nendega sõitmine ohtlik.

Majanduslik kasu puudub

Aastaringselt sama rehvikomplekti kasutavad juhid toovad sageli põhjuseks rahalise säästu. Kui pole tarvis kaks korda aastas rehve vahetada, säästab juba mõnikümmend eurot, pealegi pole tarvis rehve kuskil hoiustada.

Rehvispetsialistid soovitavad rahalist säästu mõtestada mõneti laiemalt ning arvestada oma kalkulatsioonides ka üksikasju. Talverehvid kuluvad suvel kiiremini, seega sõidab keskmine juht ühe rehvikomplektiga poolteist aastat, kõige rohkem kaks. Kasutades sobilikke rehve vastavalt aastaajale pikeneb rehvide läbisõit märgatavalt, sest kahte erinevat rehvikomplekti kasutab keskmine juht 4-5 aastat, suverehve kauemgi.

Lisaks tarbib auto suvel talverehvidega sõites rohkem kütust. Erinevus küünib mõne protsendini, kuid arvestades kütusekulu kümne tuhande kilomeetri kohta, on erinevus juba mitukümmend eurot. Kui sõidatakse rohkem, võib erinevus küündida saja ja enama euroni.

“Need on vaid väga ligilähedased numbrid. Iga juhi sõidustiil ja rehvide läbisõit on erinev, meie kliimas ka õhutemperatuurid – siin on palju muutuvaid suurusi. Kuid üht saame kindlalt väita: talverehvide kasutamine külmal aastaajal ja suverehvide kasutamise soojal aastaajal tasub ennast ära mitte ainult majanduslikult vaid ka turvalisuse ja mugavuse seisukohast,” selgitas Kivisikk.

Erinevus – sõiduauto kerepikkus

Üks tuntumaid rehvide testimise assotsiatsioone Tyre Reviews Suurbritanniast testis suvetingimustes erinevate premium-rehvide pidurdusteekonda, sealhulgas nii suve-, talve- kui universaalrehve. Esmapilgul polnud nendevahelised erinevused suured ning pidurdusteekonnad erinesid vaid mõne meetri jagu. Samas moodustavad mõned meetrid keskmise sõiduauto pikkuse või jalakäijate ülekäiguraja laiuse.

Pidurdamisel 80 kilomeetriselt sõidukiiruselt 8-le ning seda 15 kraadisel õhutemperatuuril ning märjal teekattel, tõestasid end parimatena suverehvid. Suverehvidega autole piisas ligi 34 meetrist, et vähendada sõidukiirust 80-lt kilomeetrilt 8-le kilomeetrile, samas universaalrehvidega auto pidurdusteekond oli veidi üle 35 meetri ning talverehvidega 34,8 meetrit.

“Need on vaid ühe testi tulemused. Kui autod sõidaksid rohkem ja rehvid saaksid soojeneda, oleksid erinevused veelgi suuremad. Suverehvidega autod peatuksid sarnasel kaugusel, universaalrehvidega veidi kaugemal ning talverehvidega mitu meetrit kaugemal, sest kõrge õhutemperatuuri juures kuumenevad need üle ja töötavad veel halvemini,” selgitas Kivisikk.