Ta sõnul kipuvad just mehed enesekindlalt vaidlema ja seda tihti isegi siis, kui nemad ise õnnetuse põhjustasid.
Heausksed liiklejad jäävad õnnetuses pika ninaga
Kindlustaja soovitab sellistes olukordades rahulikuks jääda, vaadata üle nii sõidukid kui sündmuspaik tervikuna ja mõelda, kas see, mida mulle süüks pannakse, vastab ikka tõele. Ja seda olenemata isiklikust sõidustaažist. Tihti piisab pilgust autode asetusele või liiklusmärgile ning süüdlane ongi selge.
“Väiksemagi kahtluse korral ei tasu end lasta mõjutada teisest juhist, vaid hoopis telefoni võimalused ära kasutada ja sündmuskohast pilt teha. Kindlasti peab pildilt olema nähtav kogu olukord, mitte üksnes autole tekkinud vigastus. Mida informatiivsem pilt, seda kindlamalt saab ka süüdlane selgeks,” õpetas ta.
Kui liiklusõnnetuse süüdlane ei tunnista oma süüd või pole selge, kes on avariis süüdi, tuleb politseisse helistada. Samuti olukorras, kus avarii süüdlase käitumine on ebaadekvaatne näiteks alkoholijoobe tõttu või sai kahjustada riigivara, milleks on post, piirded, valgusfoor ja liiklusmärk.
“Palju juhtub ka seda, et õnnetuses osalejad saavad suusõnaliselt kohe asjade käigus kokkuleppele, misjärel laseb üks end teisel osapoolel mõjutada sõidukit liigutama. Heas usus sõidetakse kokkulepitud parklasse või bensiinijaama, kuid siis enam juhid süü osas ühist keelt ei leia. Hullemal juhul lahkub süüdlane ka sündmuskohalt. Kui siis kannataja ei jõudnud võtta süüdlase kontakti ega üles täheldada registreerimisnumbrit, võibki ta jääda pika ninaga,” rääkis Jõhvik.
Ära autosid liiguta
Kindlustaja sõnul tohib sõiduvahendit või õnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei jõudmist liigutada vaid juhul, kui takistatakse liiklust ja eelnevalt on osapooled süü osas üksmeelele jõudnud.
