“Euroopa kindlustusseltside liidu andmetel ulatub mõnes riigis kelmuste osakaal kuni kümne protsendini. Eestis aitab kindlustuskelmuste taset madalal hoida e-riigi keskkond, madal korruptsioon, riigi väiksus ning kindlustusandjate üha suurem asjatundlikkus,” ütles Piirsalu
230 miljonit eurot hüvitisi
Kindlustusandjad hüvitasid eelmisel aastal üle 150 000 kahjunõude kogusummas ligi 230 miljonit eurot.
Võrreldes 2016. aastaga üritati kaks korda rohkem varjata kindlustuskatte puudumist ehk kindlustusleping sõlmiti pärast juhtumi toimumist.
Teine levinum kelmus oli kahjunõude esitamine õnnetuse kohta, mida tegelikult ei juhtunudki või oli õnnetus esile kutsutud. Varasemate aastate võrdluses kasvas tegelike asjaolude või andmete varjamisega seotud kindlustuskelmuste arv.
Pettuse eest võib saada kriminaalkaristuse
Kindlustuskelmuse tuvastamisel keeldub kindlustusandja kahju hüvitamisest või esitab väljamakstud hüvitise tagasinõude. Lisaks võib kindlustusandja esitada kuriteo teate politseile. Kindlustuskelmus on seaduserikkumine, mis võib teo toimepanija jaoks lõppeda kriminaalkaristusega.