Suur lugu

Mis seis on: kas vesinikul töötavad veokid on (lähi)tulevik või pigem ulme?

Futuristliku välimusega, eriti voolujooneliseks kujustatud vesiniku-Mercedes ilutseb esialgu vaid fotodel, sest katsesõite teeb firma ümber ehitatud tavalise Actrosega. Foto: Mercedes-Benz

Sarnaselt kasvuhoonegaase eritavate sõiduautodega on roheliste viha all ka tarbesõidukid, kuid kuidas elektrifitseerida 40-tonnist autorongi? Aku jõul see kaugele ei sõida. Üks lahendus oleks vesinikust elektrit tegev kütuseelement, kuid ühest usku sellesse pole.

Geeniuse tellijale

Tesla pealik Elon Musk on vesinikust elektrit tootvat kütuse­elementi nimetanud meeletuks rumaluseks, kuid kui poliitikud pressivad autofirmadele aina jõulisemalt peale just elektriajamiga sõidukite tootmise sundi, siis ega kuidagi muudmoodi pole vähemalt praegu võimalik pikamaaveokile piisavalt elektrit teele kaasa panna kui vesiniku kujul, sest 4–5 tonni kaaluv aku pole tõsiseltvõetav alternatiiv. (Kõrvalepõikena: juba pikka aega pole miskipärast piuksugi kuulda Tesla akuga sadul­veokist Semi, mille seeriatootmine pidavat algama juba tänavu.)

Mõnes mõttes on Muskil samas õigus, sest vesinikuga töötava elektriauto energiakadu on masendavalt suur. Kui akuga elektriautol läheb kokkuvõttes asja ette 75–80% mingi gene­raatoriga toodetud elektrist, siis vesiniku puhul umbes kolm korda vähem. Energiat kulub vee lõhustamisele vesinikuks ja hapnikuks, saadud vesiniku komprimeerimisele või veeldamisele, siis tolle kütuse toimetamisele tanklasse ja seal 700-baarise surve all auto balloonidesse surumisele ning alles seejärel toodetakse auto kütuseelemendis vesiniku reageerimisel õhuhapnikuga veomootorit käitav elekter.

Vesinikuauto kõik agregaadid kabiini alla ei mahtunud, osa monteeriti kabiini tagaseinale. Foto: Mercedes-Benz

Ohkimisega jätkates: maailmas toodetakse vesinikku palju kordi vähem, kui oleks vaja märgatava osa veokite-busside kütuseks, lisaks on vesinikutanklaidki vaid näputäis ja kõige tipuks on kütuseelement kurikallis ning mitte kuigi pika elueaga.

Midagi paremat ka pole

Eelöeldule vaatamata katsetavad auto- ja muu masinavärgi tootjad siiski vesinikuga juba mõnda aega, sest – nagu öeldud – midagi paremat võtta pole. Mis huvitav, audiitorfirma KPMG tehtud uuringu tulemus näitab, et autoveonduses juhtuva vesinikuläbimurde edukusse usub Hiinas palju rohkem firmajuhte kui Euroopas, vastavalt 75% ja 53%. Päris pessimistlik pilt?

See lugu on Geeniuse, Rikka ja PRO tellijatele.

Logi sisse või vormista tellimus hinnaga 1 € kuu:

Tutvumishind!

Geeniuse tellimus

  • Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
  • Ligipääs Geeniuse kohalike portaalide sisule.
  • Ajakirjade Autogeenius, Digi, Miisu, Mood ja Muki artiklite lugemisõigus veebis.

7.99 € 1 € / kuu

Maksad esimesel kuul 1 €. Prooviperioodi järel jätkub tellimus hinnaga 7,99 € kuus. Soodushinnaga pakkumist saad kasutada ühe korra. See on automaatselt pikenev püsitellimus, mille saad igal ajal tühistada.

Tellimus ei sisalda tehnoloogiaprofessionaalidele suunatud DigiPRO ega investeerimisportaali Rikas Geenius artikleid. PRO tellimiseks klõpsa siia, Rikka Geeniuse saad tellida siit.

Tellija andmed

Sisesta korrektne e-maili aadress
Sisesta korrektne mobiiltelefoninumber
Paroolid ei kattu
Tellimiseks nõustuge veebilehe kasutustingimustega
Soovin tasuda pangakaardiga Logi sisse
Sisesta SMS'ga saabunud PIN-kood

Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.

See lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 21, mai 2021

Kõik selle ajakirja lood

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.