Arvamus

Kaur Ilves: Rehvivalikul on küsimusest “naast või lamell” palju olulisemaid asju

Eriti lustliku kujundusega hiina päritolu rehv.

1. detsembrini on veel natuke aega, mil talverehvid on kohustuslikud – seega kui sul veel talverehvide osas otsus veel ikka tegemata, või juba alla läinud mitu talve vanad mustri jääknähtudega pastlad – võta korraks aeg maha ja teeme sotid lihtsalt selgeks!

Naast- või lamell on vale küsimus

Lõbus iga-aastane vennatapuhooaeg on täie hooga käimas. Naastrehvide pooldajad sõimavad lamellisõpru ja lamellide pooldajad tümitavad naastude kasutajaid looduse-, tervise- ja teedehävitajateks. Aga tihti räägitakse august, mitte aiast.

See teema on umbes sama legendaarne tüliallikas nagu Vaosse saadetud pagulased. Meediale toob see taplus igal aastal kümnete tuhandete klikkidega leiva lauale, aga kas kogu sest tantsust aurukatla ümber on tavalisele tarbijale mingit reaalselt kasu või tekitab see uute rehvide ostul ainult rohkem segadust?

Wanda, Sunny, LingLong –  kes need on?

Naast või lamell ei mängi mingit rolli, kui autofoorumist või meediast jumaliku rehvivalgustuse saanud kodanik tormab esimese odavmüüja või foorumisügavuste rüppe, et osta endale tuliuus komplekt võimalikult odavaid koomiksikangelaste nimedega rehve nagu Wanda, LingLong, Sailun või Sunny.

Või siis võetakse midagi veidi tuntumatelt tootjatelt ja kasutatult, aga ka seal on võimalik eluohtlikult alt minna, millest oleme juba varem kirjutanud.

Ei ükski odavrehv ega kahtlane kasutatud talverehv ei ole meie kliimas sugugi turvaline – ega ka päriselt odav, sest sinu ja su pere elu on sulle ilmselt oluliselt rohkem väärt kui umbes 100 eurot aastas? Miks just ainult 100 eurot, sellest veidi hiljem.

Kedagi tegelikult eriti ei huvita, milliste rehvidega ta auto sõidab

Miskipärast tehakse rehvidest kirjutades suur viga ja eeldatakse, et inimesi huvitab milliste rehvidel nende auto veereb ja inimesed viitsivad pikki tehnilisi artikleid lugeda. Ei huvita. Ja ei viitsi.

Kui 90% autokasutajatest isegi ei tea, mis otsast nende auto jõu maha paneb, siis kus kohast peaks neil tekkima huvi, milliste ümmarguste mustade sõõrikute peal nende  neljarattaline liikleb?

Seega turvalisuse tõstmine algab kõigepealt sellest, et keda autod huvitavad, võtavad endale uueks vahvaks hobiks aidata tuttavatel rehve valida ja suguvõsa kogunemisel vaatavad ka oma sõprade rehvid üle.

Kui selle nimi on talverehv ja see näeb välja nagu talverehv, ei tarvitse see sind ometigi aidata.Foto: Dmitri Kotjuh, Järva Teataja /Scanpix Baltics

Need kes on endale uhkelt alla kruvinud näiteks Windstarid, Superperformerid või sõidavad suisa slikijäänustega, tuleb kõigepealt avalikult korrale kutsuda, ja siis aidata uued, mõistliku hinnaga normaalsed rehvid välja valida.

Talvel võiks kaks korda nädalas rõhku kontrollida!

Vaheküsimus: Kas sina tead, mis marki rehvid sul all on? Ja palju neis rõhku sees peab olema? Palju mustrit järel on? Ja kas sa seda tead, et talvel võib rehvirõhk ainult temperatuuri languse tõttu kukkuda ohtlikult madalale tasemele?

Kas tead, et talvel oleks muuseas mõistlik rõhku kord kahe nädala jooksul kontrollida? Või oma auto arvutist vaadata, kui ta rõhke näitab.

Oled mees või ei ole? Vutt-vutt, manomeeter kaasa ja rehvirõhke kontrollima! Võta laps ka! Juhiukse postil on kirjas kui palju peab rõhku olema ja isegi kui sõidad üksi, pane sisse rõhk 4 inimese näidu järgi. Madal rõhk rehvis on väga ohtlik, mis kulutab rehve, suurendab kütusekulu ja põhjustab lörtsiga oluliselt halvemat pidamist!

Talvel oleks hea osta autosse 20eurone kompressor, mis võib hädaolukorras anda võimaluse tühjenevale rehvile niipalju õhku sisse pumbata, et kuhugi sooja kohta probleemi lahendama jõuda. Väike asi, aga suur võit!

Mitte lamell või naast, vaid normaalne või saast?

Internet on erinevaid talverehvide teste täis ja kõige lihtsam ning eluvõõram soovitus on inimesele öelda, et loe läbi ja osta testivõitjat! Inimene, keda ei huvita millel ta auto veereb, ei ole nõus maksma ühe rehvi eest sama palju kui nelja rehvi eest!

Näiteks siin on näha väike võrdlus üsna levinud mõõduga 205/55/16 talverehvide hindadest.

160 või 450 eurot nelja rehvi eest on väga suur vahe ning ilmselget vajab põhjendust.

Kõige odavamad talverehvid peatuvad linnakiirusel (50 km/h) lumel pidurdades umbes 10 meetrit hiljem kui tublid ent mõistliku hinnaga rehvid nagu nt Barum, Hankook, Sava jt.

Millest tuleneb kolmekordne hinnavahe?

Sageli on odavrehvide hädaks ka kiirem kulumine ehk loodetud sääst on ainult näiline, kui oled sunnitud rehve kaks korda tihedamini vahetama.

Valitud rehvide omaduste võrdluseks kasutasin lehte www.tyrereviews.co.uk, mis on küll Kesk-Euroopa suunitlusega, kuid lamellide kohta leiab sealt piisavalt sobivaid suuri võrdlusteste.

Kui sulle 10 meetrit pikem pidurdus linnas ei tundu katastroofina, siis maanteekiirusel pidurdades tähendab see juba vähemalt 40 meetrilist erinevust. Tasub meenutada, et 40 meetri sisse on võimalik mahutada väga palju rasketehnikat, millega kokkupõrkamine ei ole sugugi tervisele kasulik!

Odavrehvi ja tippklassi vahel on ka variante

Ehk kui 160 euro eest saad ümmargust musta kraami, millega end või teisi suure tõenäosusega kabelisse sõita, siis juba 100-140 eurot komplekti eest juurde makstes astud Adibase, Naigi ja Riiboki alagrupist juba täiesti asjalike tootjate klubisse – Barum, Hankook ja Sava.

Rehvitestides saavad väga häid tulemusi ka natuke soodsamad rehvid. Tee kodutöö ära.

Tõeliste tippude jaoks tuleb lisaks algsele kulutada juba ligi 300 eurot ning siis tasuks meelde tuletada 80/20 reeglit – ehk kas on mõistlik 80% juurde maksta 20% jõudluse eest? Kui vahendeid jagub, otse loomulikult!

Aga ka tippklassi rehvide puhul tasub lugeda hoolikalt teste, sest alati ei ole kõrge hind tingimata kvaliteedi garant.

Näiteks Autogeenius teeb juba teist aastat väga head indeksit, mis võrdleb erinevate testide parimaid. Samuti on Rehvitaksol hea leht kus on mitme aasta põhjamaised testitulemused üleval.

Aga ikkagi – lamell või naast?

Interneti teel ei ole õige selles osas nõu anda, sest väga palju sõltub sellest millistes tingimustes sa autot kasutad ning milliseid omadusi talverehvidelt ootad.

Kui paljalt mõte auto ja kiilasjää kohtumisest tekitab paanilist kabuhirmu, siis võta rahulikult keskkonnaalaseid süümekaid tundmata korralikud naastrehvid kohe ligi!

Aga kust siis võtta 300 eurot lisaraha, kui tahan ainult parimat talverehvi?

Kuidas leida 100 eurot?

Kui keskmiselt sõita ühe rehvikomplektiga vähemalt kolm hooaega, siis tipprehvide kasutamine tähendaks aastas kuni 100 eurost lisakulu võrreldes praeguste harjumustega. Eks igaüks otsustagu, kas 100 eurot aastas on palju või vähe kindla teadmise eest, et oled oma perele andnud parimad võimalused rasketes talvistes oludes alati turvaliselt koju jõuda.

Sellise raha leidmine pole ju tegelikult üldse keeruline:

1. Loobu aastas kuuks ajaks (või kolm korda kuu jooksul) 3-euroste kohvide joomisest;

2. Ära pese oma autot igal nädalavahetusel, niikuinii teed seda pigem edevusest;

3. Tühista mingi jabur ja täiesti kasutu 8-eurone kuupõhine teenus;

4. Küsi abikaasalt, äkki ta on nõus toetama :)

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.