Gaasiautod

Kui ohutu on surugaasi tankimine tegelikult?

Foto: Geenius.

Rubriiki toetab

Eesti Gaasiga sõidad
2X ODAVAMALT!
Vaata lähemalt!

Nädal tagasi plahvatas Norras vesiniktankla, mille lõhkemise põhjused on veel ebaselged. Uurisime Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi käest ka surumaagaasi (CNG) tankimisega seotud ohtude kohta.

Gaasi tankimise ohutus sõltub auto korralisest hooldamisest

“Gaasitankimise ohutus väga paljuski taandub sellele, kas auto on hooldatud,” sõnas Kotov. “Kuna tegelikult lastakse paaki gaasi survega 200 bari pluss, siis tankimise ajal tankur ei saa kontrollida auto ja gaasipaagi seisukorda, vaid ainult rõhku, millega gaasi paakidesse lastakse.”

Seega on tema sõnul ainuke gaasi tankimisega seotud oht tegelikult seotud mitte gaasitanklaga, vaid sõiduki hooldamisega. Kui paagid on pikalt hooldamata ja roostes, võib juhtuda, et need ei pea tankurist tulevale rõhule vastu ning purunevad, nagu juhtus 2014. aastal Narvas roostes paakidesse gaasi tankinud Volkswagen Sharaniga. Kuid erinevalt vesinikust ei sütti gaas õhku paiskudes kohe põlema.

“Kuna paak oli roostes siis see lihtsalt ei pidanud sellele rõhule vastu ja lõi paagid lõhki,” rääkis Kotov toonasest juhtumist. “Gaas paiskus õhku, plahvatust ei toimunud. Umbes nagu suruõhuballoon lõhkeks – tekib väike lööklaine,” sõnas ta. Toonases õnnetuses ükski inimene vigastada ei saanud, kuid sõiduki aknad purunesid lööklaine tagajärjel.

Kuigi gaasiga on seotud mitmed müüdid ja hirmud, on statistika näidanud, et tegelikult on autoõnnetuste korral tegu isegi ohutuma kütusega kui bensiin. Lisaks asjaolule, et maagaas vajab süttimiseks kõrgemat temperatuuri kui bensiin, kehtivad ka CNG sõidukitele ja nende gaasipaakidele karmid turvanõuded. Kontrollis tuleb CNG sõidukiga käia sõltuvalt tootjast ja sellest, kas gaasiseade on paigaldatud järelturult või juba tehases.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.