Seega on tema sõnul ainuke gaasi tankimisega seotud oht tegelikult seotud mitte gaasitanklaga, vaid sõiduki hooldamisega. Kui paagid on pikalt hooldamata ja roostes, võib juhtuda, et need ei pea tankurist tulevale rõhule vastu ning purunevad, nagu juhtus 2014. aastal Narvas roostes paakidesse gaasi tankinud Volkswagen Sharaniga. Kuid erinevalt vesinikust ei sütti gaas õhku paiskudes kohe põlema.

“Kuna paak oli roostes siis see lihtsalt ei pidanud sellele rõhule vastu ja lõi paagid lõhki,” rääkis Kotov toonasest juhtumist. “Gaas paiskus õhku, plahvatust ei toimunud. Umbes nagu suruõhuballoon lõhkeks – tekib väike lööklaine,” sõnas ta. Toonases õnnetuses ükski inimene vigastada ei saanud, kuid sõiduki aknad purunesid lööklaine tagajärjel.

Kuigi gaasiga on seotud mitmed müüdid ja hirmud, on statistika näidanud, et tegelikult on autoõnnetuste korral tegu isegi ohutuma kütusega kui bensiin. Lisaks asjaolule, et maagaas vajab süttimiseks kõrgemat temperatuuri kui bensiin, kehtivad ka CNG sõidukitele ja nende gaasipaakidele karmid turvanõuded. Kontrollis tuleb CNG sõidukiga käia sõltuvalt tootjast ja sellest, kas gaasiseade on paigaldatud järelturult või juba tehases.