Lisaks teatas ka Venemaa ekspordimahu vähendamisest kuni aasta lõpuni. „Need teated toornafta pakkumise vähendamise kohta tekitavad suure tõenäosusega olukorra, kus globaalsed naftavarud hakkavad lähiajal langema ning surve hindadele suureneb käesoleva aasta jooksul veelgi,“ selgitas Sassi kärbete mõju lisades, et USA toornafta laovarud on viimase 1,5 kuu jooksul juba langenud 35 miljoni barreli võrra. „Samas on septembris ja oktoobris USA rafneerimistehaste hooldusperiood, mistõttu võib oodata mõningast toornafta laovarude taastumist,“ lisas Sassi.

Maailmaturu toornafta hinnale avaldab negatiivset mõju aga majanduses toimuv. „Hiina majandusnäitajad ja sealse kinnisvarasektori kriis on analüütikutes tekitanud ebakindlust,“ rääkis Sassi. „Hinda hoiab madalamal tasemel ka Iraani nafta ekspordi kasv. Iraan, kes on veelgi tugevamate USA sanktsioonide all kui Venemaa, eksportis augustis valdavalt Hiinasse ligikaudu 2,1 miljonit barrelit toornaftat päevas,“ märkis Sassi.

„Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli Iraani ekspordimaht ligikaudu 1,23 miljonit barrelit päevas. Nii prognoosib näiteks EIA (Energy Information Agency), et OPEC riikide nafta tootmine kasvab 2024. aastal keskmiselt 0,6 miljonit barrelit päevas. Kasv tuleneb eelkõige kõrgematest kvootidest Araabia Ühendemiraatidele ning Iraani ja Venezuela kasvavast tootmismahust,“ tõi Sassi välja.

Sassi rõhutas, et nad ostavad kõik mootorikütused otse Euroopa Liidus asuvatest rafineerimistehastest ning Circle K Eesti AS ei osta, müü ega vahenda Venemaal ega Valgevenes toodetud mootorikütuseid.