Eesti tudengivormeli loojad plaanivad ehitada ka isejuhtiva sõiduki
Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Ronald Liive
Juba veidi üle kümne aasta on eestlased osalenud rahvusvahelisel tudengivormelite võidusõidusarjas. Tallinna kesklinnas asuvas garaažiboksis ehitatakse iga aasta valmis üks uus vormel, millega minnakse poodiumikohti vallutama. Alanud hooajal ehitatava vormeli teeb eriliseks tõik, et ühel hetkel on see kavas muuta isejuhtivaks.
Eestlaste vormel on maailmas ainulaadne
“Uue vormeli puhul on kasutusel täielikult uus kontseptsioon. Näiteks võtame kasutusele aktiivaero, mis tähendab, et tagatiiva ülemised profiilid hakkavad vastavalt vajadusele liikuma, olenevalt, kas on tarvis rohkem surujõudu või vähendada õhutakistust,” sõnas FS Team Tallinn ehk Eesti tudengivormeli projekti juhendaja Indrek Petjärv.
“Lahenduse teeb eriliseks see, et vormel peab olema ise nii tark ja saama aru, mis asendis parasjagu tiib peab olema. Juhilt on profiilide liigutamise kohustus ära võetud,” ütles ta ja lisas, et veel üks suur asi, mis muutub, on süsinikkiust detailide tootmistehnoloogia. Kasutusele võetakse kangas, mis on eelimmutatud ideaalse koguse vaiguga. See võimaldab seda, et auto kaal jääb umbes 175 kilogrammi juurde, mis on maailma tipp. “Kergemaid nelikveolisi elektrivormeleid on maailmas vähe,” lisas ta.
Ta sõnul saadi uue hooaja vormel arvutis CAD-mudeli näol valmis mullu detsembri alguses, nüüdseks on alanud tootmisperiood. Uuel hooajal on arenduses ka huvitav akulahendus, millest ei taha Petjärv täpsemalt rääkida. Tema väitel on tegu väga uudse lahendusega kogu mootorispordis.
Eestlaste ehitatud tudengivormel. Foto: Ronald Liive
Auto loodetakse ratastele saada 1. märtsiks ning sõitma loodetakse see saada 1. aprilliks. Testperiood kestab juulikuuni. Kuigi hetkel ehitatakse alanud hooaja vormelit, vaatab tiim Petjärve kinnitusel juba kolm hooaega edasi. Eesmärk on jõuda selleni, et võimalikult paljud jupid vormelist oleksid eestlaste endi poolt ehitatud.
“Hetkel kasutuses olevad mootorid veel ostutoode, aga oleme juba aasta otsa arendanud koostöös ühe Eesti ettevõttega oma mootoreid. Neid veel järgmisele vormelile ei tule, aga on oodata 2019. aasta mudelile,” lausus ta ja lisas, et arvutimudeli kohaselt on vormelil üle 2000 detaili, kuid see ei sisalda kõiki polte, mutreid, seibe ja muid väiksemaid osi. “Väga palju arvatakse, et me ostame detailid ning keerame need garaažis kokku ja läheme võistlema. Tegelikult on valmisostetud toodeteks vaid mootorid, kontroller, amordid ja rehvid ning mõned muud pisemad detailid. Nii palju kui vähegi saab teeme kõik ise valmis.”
Uut hooaega alustati seni suurima tiimiga, projektiga on tänavu kokku seotud 70 inimest ehk 20 jagu rohkem kui eelnevatel aastatel.
Eestlaste vormel isejuhtivaks
Ühe põhjusena, miks on tänavune tiim senistest suurem, toob Petjärv välja isejuhtiva vormeli arenduse. Kuigi seda ei plaanita veel sel aastal valmis saada, on nad juba arvestanud, et osa tiimist peab hakkama selle kallal töötama.
Alates 2017. aasta hooajast on tudengivormeli sarja loodud alamsari FS driverless. Võidusõidurajas lastakse omavahel mõõtu võtma samad vormelid, millega eelnevalt sõitsid inimesed. Esimene võistlus toimus mullu suvel, eestlased plaanivad enda auto saada valmis 2019. aasta hooajaks.
