Kuigi justiitsministeeriumi uuringud on kinnitanud, et karistusmäära karmus ei mõjuta oluliselt joobes juhtide retsidiivsust, saab probleemi tõsidust ja levikut arvestades ning ühiskondliku hukkamõistu väljenduseks karistusmäärade tõstmist tõepoolest kaaluda.

Lisaks tuleks kaaluda korduvalt joobes juhtimiselt tabatud isikutele karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist (mis võimaldaks m.h võtta ka vangistuse kandmise järgselt isiku alkoholi tarbimine kontrolli alla).

2. Elektrooniline valve

Võtta kriminaalhoolduses kasutusele elektroonilise valve seadmed alkoholi tarvitamise keelu kontrollimiseks. Seaduses on võimalus olemas, aga praktikas ei ole seadmeid veel kasutusele võetud.

Ministri sõnul testiti alkoseadmed eelmisel aastal ning tarkvaras oli olulisi puudusi, mille pakkuja lubas jaanuari lõpuks kõrvaldada. Kui pakkuja oma lubadust peab, saab veebruari alguses asuda uuesti testima. Kui tulemus on positiivne, siis võtab teenuse juurutamine pakkuja lubaduse kohaselt kaks kuud.

3. Punktisüsteem

Minsiteerium toetab punktisüsteemi arengut, mis aitab liikluskäitumises retsidiivseid isikuid märgata tunduvalt varem. Vastav töögrupp on moodustamisel.

4. Rohkem ravivõimalusi liigtarvitajatele

Leida lahendused, kuidas suurenda ravivõimalusi isikutele, kes on alkoholi liigtarvitamisega hädas, kuid kes igapäevaselt osalevad sõidukijuhina liikluses.

Ministeeriumile teadaolevalt on Eestis alkoholi kuritarvitamise häire ravi võimekus ligikaudu 3000 patsiendile aastas. Ainuüksi joobes juhtimise kuritegusid pannakse aastas toime ligikaudu 2700. Alkoholijoobes kokku aga sooritatakse ligikaudu 7500 kuritegu aastas (mitte ainult liikluskuriteod, vaid ka vägivald jms).

5. Juhtimisõiguse peatamine kuni tervisekontrolli läbimiseni

Joobes juht tuleks kohe juhtimiselt kõrvaldada, juhtimisõigus peatada ning mitte taastada enne, kui on läbinud tervisekontrolli ja kui ravisüsteem on selleks loa andnud.

Ligikaudselt jagunevad joobes juhtide alkoholiga seotud diagnoosid järgmiselt: 15-20 % sõltuvus; 60 % kuritarvitajad; 15-20% puudub alkoholiga seotud haigusena kvalifitseeruv probleem. Sellest võib teha järelduse, et 15-20% kriminaalses joobes juhtidest ei tohiks olla kehtivat tervisetõendit või tuleks tervisetõendi nõude sisuliseks täitmiseks saada eelnevalt kinnitus selle kohta, et isiku alkoholi tarvitamise häire on kontrolli all.

6. Alkolukk

Töötada välja alkoluku regulatsioon. Vaja on täpsustada, millised on nõuded lubatavatele alkolukkudele, nende paigaldusele ning hooldusele, kuidas tagatakse alkolukkude, nende paigaldamise ja hoolduse nõuetele vastavuse kontroll, kas ja millisel viisil tuvastatakse isiku katsed juhtida alkolukuga varustatud autot alkoholi tarvitanult ning kas ja kuidas sellele reageeritakse.

7. Hinnata karistusi ja menetluspraktikaid

Justiitsministeeriumil koos prokuratuuri ja/või Riigikohtuga tuleb analüüsida joobes juhtimise karistus- ja menetluspraktikat, et hinnata võimalike puudusi regulatsioonis või praktikas.

8. Rohkem konfiskeeritud sõidukeid

Justiitsministeeriumil tuleb ka analüüsida joobes juhtidelt sõiduki konfiskeerimise võimaluste laiendamist. Nt väärteomenetluse seadustik võimaldab küll sõiduki konfiskeerimist, kuid ei näe ette vara arestimist. Ka korduvalt joobes juhtimise väärteo toime pannud isikult saab sõiduki ära võtta alles tema väärteoasjas otsuse tegemisel, aga mitte menetluse käigus.

9. Teavituskampaaniad

Maanteeametil koostöös asjaomaste ministeeriumitega tuleb läbi viia teavituskampaania, mis suunaks tähelepanu just joobes juhtimisele ja sellega seonduvatele küsimustele (õiguskaitseorganite teavitamine, joobes juhi rooli istumast takistamine, üldine teadlikkus jms).