Uudis

Kütuseekspert: 30 aasta pärast on Eestis vaid käputäis bensiini- ja diiselautosid

Foto: Shutterstock

Arvamusloo autor on kütuseekspert Alan Vaht.

On täiesti tavapärane ja iseenesest mõistetav, et autod sõidavad kas bensiini või diislikütusega. Nii on see lihtsalt koguaeg olnud. Samamoodi teame ja mõistame, et igal hommikul tõuseb päike idast ja õhtul loojub läände. Teatud asjadega on juba nii, et me ei suuda maailma ilma nendeta või teistmoodi ette kujutada. Nii kõlab absurdse ja mitteusutavana ka jutt sellest, et ühel päeval saadetakse bensiini- ja diiselautod pensionile, kuid just sellise protsessi alguses me täna elamegi.

Euroopa on võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalne majandus aastaks 2050. See puudutab absoluutselt kõiki sektoreid, sh nii transpordisektorit kui ka elektri ja soojuse tootmist. Lühidalt öeldes tähendab kliimaneutraalsus olukorda, kus inimtekkeliselt atmosfääri paisatava süsihappegaasi kui peamise kasvuhoonegaasi hulk on tasakaalus süsiniku sidumisega (nt. metsa kasvamine ja täiendava metsa istutamine).

Olukorras, kus CO2 emissioon ei ole siiski tasakaalus süsiniku sidumisega, tuleb õhku paisatav üleliigne CO2 kliimaneutraalsuse saavutamiseks reaalselt kinni püüda ja hoiustada. Ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks tuleb lõpetada fossiilsete kütuste põletamine ning asendada see taastuvate energiaallikatega. Inimkonna püüdlused kliimaneutraalsuse saavutamiseks on aga seotud Pariisi kliimaleppes kokkulepitud eesmärgiga hoida globaalne kliima soojenemine allpool 1,5-kraadi võrreldes töösturevolutsiooni eelse ajaga.

Bensiini- ja diiselautode arv väheneb 69 tuhandeni

Kui bensiini ja diislikütuse summaarne aastane turumaht on täna 1090 mln. liitrit, siis kõlab uskumatuna, et 2050. aastaks jääb sellest järgi kõigest 12% ehk 130 mln. liitrit ning Eesti teedele jääb selleks ajaks kõigest 69 000 bensiini- ja diiselautot. Täpselt nii aga juhtubki, kui Eesti soovib saavutada kliimaneutraalse majanduse ja transpordi aastaks 2050.

Eesti võimalusi kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks on analüüsinud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus oma 2019. a. septembris avaldatud raportis (SEI raport). Selle raporti pinnalt on väga hea vaadata ja analüüsida, et milliste muutuste lävel me täna seisame ning kui drastiliselt peab bensiini ja diislikütuse turg kliimaneutraalsuse saavutamiseks vähenema.

SEI raportis on arvestatud, et juhul kui aastal 2050 on kasutuses sarnaselt tänasele umbkaudu 700 000 sõiduautot, peaks ca 500 000 nendest olema elektriautod, 100 000 vesinikautot ning ülejäänud sisepõlemismootoril sõiduautod.

Viidatud 600 000 bensiini- ja diiselauto asendumine elektri- ja vesinikautoga tähendab otseselt aga seda, et bensiini ja diislikütuse tarbimine ehk kütuseturu maht väheneb 2050. aastaks ca 840 mln. liitri võrra, mistõttu tänasest kütuseturu aastamahust jääb järgi kõigest 250 mln. liitrit. Selle kalkulatsiooni juures on arvestatud sõiduautode keskmiseks kütusekuluks 7 liitrit/100 km ning autode aastaseks läbisõiduks 20 000 km.

Alles jäävad ka gaasisõidukid

Need ei ole aga ainsad muutused. Gaasiliste kütuste osas on SEI raportis eeldatud, et aastas ostetakse 1000 uut sõiduautot ning 200 uut raskeveokit, mis kasutavad surugaasi. Raportis hinnatakse, et 2050. aastal on tänavatel 31 000 biometaanil sõitvat sõiduautot ja 6200 raskeveokit ning nende summeeritud kütusetarbimine on 1205 GWh aastas.

Ümberarvutatuna tähendab see aga seda, et 2050. aastaks kaob kütuseturult täiendavalt ca 30 mln. liitrit bensiini ja 90 mln. liitrit diislikütust. Kui elektri- ja vesinikautodest tulenevalt jäi kütuseturu aastamahuks 2050. aastal 250 mln. liitrit, siis gaasisõidukid vähendavad kütuseturu mahu koguni 130 mln. liitrini.

Eelkirjeldatud muutused tähendavad seda, et kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks peab järgmise 30 aastaga toimuma sõiduautode osas väga jõuline ja totaalne muutumine. Eeldades, et sõiduautode arv jääb tänasele tasemele, on 2050. aastal Eesti teedel kõigest 69 000 bensiini- ja diiselautot, mille tulemusel väheneb kütuseturu aastamaht 1090 mln. liitrilt kõigest 130 mln. liitrini ehk tänasest kütuseturust jääb järgi kõigest 12%.

Muutus algab juba sellel kümnendil

Kui SEI raport annab pikaajalise ülevaate kuhu transpordisektor peab kliimaeesmärkide saavutamiseks liikuma 2050. aastaks, siis järgmise 10 aasta jooksul toimuvast transpordikütuste transformatsioonist annab aimu Vabariigi Valitsuse poolt 19.12.2019 kinnitatud Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030).

Viidatud riiklik kava näeb ette, et 2030. aastal on transpordisektori elektrienergia tarbimine 729 GWh, millest sõiduautode osa moodustab väljatöötamisel oleva uue riikliku transpordi arengukava kohaselt 165 GWh. Arvestades elektriauto elektrikuluks 20 kWh/100 km ning aastaseks läbisõiduks keskmiselt 20 000 km, on elektriauto aastane elektritarbimine ca 4 MWh.

Lähtudes nii eelviidatud elektriautode elektritarbimisest 165 GWh kui ka elektriauto keskmisest aastasest elektrikulust, nähakse REKK 2030 kavas ette, et 2030. aastal on Eesti teedel ca 41 tuh. elektriautot. Antud kavas on ettenähtud ka vahe-eesmärgid, mille kohaselt suureneb elektriautode arv juba 2022. aastal 12 tuhandeni ning 2025. aastal 32 tuhandeni.

Sisepõlemismootoritest saab rariteet

Lisaks elektriautodele aitab bensiini- ja diiselautode pensile saatmisele kaasa ka gaasiautode arvu kasv. REKK 2030 kavas nähakse ette jätkata aktiivselt biometaani tootmise ja selle transpordis kasutamise edendamisega. Eesmärgiks on seatud, et 2030. aastal oleks biometaani tootmismaht tasemel 340 GWh, mis on ligi 5 korda suurem kui tänane maht 70 GWh ning tõenäoliselt saavutatakse see maht juba 2024. aastal. Toodud mahtudest arusaamiseks olgu märgitud, et viidatud 340 GWh tähendab ümberarvutatuna ca 30 000 CNG sõiduauto aastast biometaani tarbimist.

Ehkki kliimaneutraalsuse saavutamiseks on meil täna aega 30 aastat, on muutuste protsess juba täna alanud. See on väga pikk periood, mille jooksul hakkavad gaasi-, elektri- ja vesinikautod järk-järgult asendama tänaseid bensiini- ja diiselautosid. Kuna muutuste protsess on aeglane jätkub bensiini ja diislikütust veel pikaks ajaks, kuid siinjuures tuleb arvestada, et ühel hetkel muutuvad bensiini- ja diiselautod sama haruldaseks kui tänased elektriautod, milliseid on Eesti teedel täna kõigest 1300.

Arvestades, et Euroopa Liidu transpordi- ja kliimapoliitika karmistuvad tänasega võrreldes aga veelgi enam, on tõenäoline, et bensiini ja diislikütuse täielik pensioniga jõuab kätte isegi enne 2050. aastat.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil Autotundi teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan saadet Kuulan Autotundi

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.