Turvavarustuse mittekasutamine ja joobes juhid
Liiklusõnnetuste uurimise komisjoni analüüsist tuli välja, et põhiprobleemid liikluses on endiselt turvavarustuse mittekasutamine, mistõttu hukkus lausa 21 inimest ja joobes juhtimine, mistõttu hukkus 14 inimest. Samuti on suured riskitegurid kiiruse ületamine, mille tõttu hukkus kaheksa inimest ning kõrvaliste tegevustega tegelemine, mis põhjustas nelja inimese surma.
“Võrreldes 2018. aastaga tabasime 5,4% rohkem joobes juhte – kahjuks istuvad paljud just pühade ajal alkoholi tarvitanuna rooli,” ütles Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo. Ta lisas, et eelmisel aastal tabati 7148 alkoholi piirmäära ületanud juhti ning numbrile 112 teavitati joobes juhtidest enam kui 10 000 korral.
“Punase fooritule järgimine on võrreldes 2016. aastaga paranenud, kuid viimasel paaril aastal on areng siiski peatunud. Huvitav on see, et 95% autojuhte peab punase fooritulega ristmiku ületamist väga ohtlikuks, kuid vaid 86% seda eeskirja reaalselt järgib,” selgitas Ernits.
Peamised vigastustega õnnetused on seotud sõiduautodega
Eelmisel aastal hukkusid või said vigastada liiklejad kõige sagedamini sõiduautodega seotud liiklusõnnetustes, eelkõige sõiduautode omavahelistes kokkupõrgetes ning sõiduauto kokkupõrkel jalakäija või jalgratturiga.
“2019. aastal saadeti 139 279 trahviteadet foori-, kiirus- ja mobiilsete kaamerate tuvastatud rikkumiste kohta ning poole aastaga tuvastasid mobiilsed kiiruskaamerad 22 203 rikkumist. See on muljetavaldav, sest need kaheksa kiiruskaamerat ei töötanud kordagi kõik korraga,” lausus Loigo.
