“Küll aga on Eestis tekkinud arutelu spetsiaalse regulatsiooni vajalikkuse üle. See aga tähendab, et seni tuleb asjale läheneda loogiliselt, lähtudes eelkõige sellest, et kõikidel liiklejatel oleks võimalikult turvaline,” lisas ta.
Reini sõnul ei käsitle PPA elektritõukerattaid jalgratastena, kuna liiklusseaduse kohaselt on jalgratas vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil.
“Liiklusseaduse kohaselt loetakse jalakäijaks ka rula, rulluiskude või –suuskade, tõukeratta, -kelgu või muu sellesarnast abivahendit kasutav liikleja,” ütles Rein.
Politsei eirab ühte olulist osa seadusest
Raul Vibo ei saa selles arutelus aru, miks eiravad seadusloojad ja politsei seda, et jalgrattal võib olla elektrimootor? Täiesti on olemas seaduses ka pisimopeedi definitsioon, mille alla elektriliikurid mahuks.
Eelmisel aastal algatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) liiklusseaduse eelnõu täpsustamise, et ka elektrilisel tõukerattal, rulal, hõljukil ja teistel sarnastel liiklusvahenditel liikuvad isikud loetaks jalakäijaks ning neile rakenduks jalakäija liiklusreeglid.
MKMi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu hinnangul oleks elektrilise tõukeratta võrdsustamine jalgrattaga Eesti oludes ohtlikum, kuivõrd enamus ajast tuleks liigelda sõiduteel, kus võimaliku õnnetuse korral on vigastused palju tõsisemad.
