Uudis

Liiklusohutuse eksperdi hinnangul tõlgendab politsei elektritõukerattaid valesti

Elektriline tõukeratas on vahva sõiduvahend. Väga suurte ootustega ei maksa aga lenksust haarata.

Sel nädalal jagas politsei- ja piirivalveamet (PPA) näpunäiteid elektritõukerattaga liiklemisel. Hoolimata elektrilise mootori olemasolust, liigitub PPA sõnul elektritõukeratas seaduses jalakäija alla.

Liiklusohutuse eksperdi Raul Vibo hinnangul on aga selline seaduse tõlgendamine väga vale ning ei lähe kokku ka muu maailma arusaamaga elektritõukeratastest.

Vibo sõnul lähtub PPA liiklusseaduse tõlgendamisel vaid ühest punktist ning jätab muud, mis räägivad erinevatest sõiduvahenditest, tähelepanuta.

Ekspert: PPA seab liiklejad ohtu

PPA soovituste kohaselt peab elektriliste tõukeratastega liikuma sõidutee vasakus ääres, mis liiklusohutuse eksperdi sõnul osutab endas ohtu kõigile liiklejatele.

Ida-Harju politseijaoskond toob aga Facebooki kommentaariumis välja, et kui 35km/h sõitev tõukeratas liigub sõidutee vasakus ääres, on seaduse järgi mõistlik ohutus tagatud.

“Politsei ütleb, et kuigi seadus ei reguleeri, siis kehtivad elektritõukekatele jalakäijatele mõeldud reeglid. Eesti liiklusseaduses on jalakäija definitsioon ning reeglid võrreldavad Soome ja Rootsi omadega, sealsed ametnikud on asunud aga seisukohale, et elektriline tõukeratas on jalgratas,” ütles Vibo.

Ekspert toob välja sellegi, et kõikjal maailmas käsitletakse elektrilisi tõukerattaid üldjuhul jalgratastena, kuid mõneti on riigiti erinevad nüansid ning suurema võimsusega tõukerattaid käsitletakse isegi pisimopeedi, mopeedi või mootorrattana. Vibo sõnul saab sama teha ka Eesti liiklusseaduse kohaselt.

“Tõukeratastel on tuled, mis eksitavad teisi liiklejaid, liikudes vasakus servas on nad konfliktis vastu liikuvate jalgratastega, kiirused summeeruvad. See on skisofreeniline soovitus,” leiab Vibo.

PPA ei muuda seisukohta, elektriline tõukeratas on jalakäija

PPA Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse juht Varmo Rein tõdeb, et elektritõukerataste kasutamise trend on Eestis uus nähtus ning Eesti liiklusseadus pole sellele veel järgi jõudnud.

“Küll aga on Eestis tekkinud arutelu spetsiaalse regulatsiooni vajalikkuse üle. See aga tähendab, et seni tuleb asjale läheneda loogiliselt, lähtudes eelkõige sellest, et kõikidel liiklejatel oleks võimalikult turvaline,” lisas ta.

Reini sõnul ei käsitle PPA elektritõukerattaid jalgratastena, kuna liiklusseaduse kohaselt on jalgratas vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil.

“Liiklusseaduse kohaselt loetakse jalakäijaks ka rula, rulluiskude või –suuskade, tõukeratta, -kelgu või muu sellesarnast abivahendit kasutav liikleja,” ütles Rein.

Politsei eirab ühte olulist osa seadusest

Raul Vibo ei saa selles arutelus aru, miks eiravad seadusloojad ja politsei seda, et jalgrattal võib olla elektrimootor? Täiesti on olemas seaduses ka pisimopeedi definitsioon, mille alla elektriliikurid mahuks.

Eelmisel aastal algatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) liiklusseaduse eelnõu täpsustamise, et ka elektrilisel tõukerattal, rulal, hõljukil ja teistel sarnastel liiklusvahenditel liikuvad isikud loetaks jalakäijaks ning neile rakenduks jalakäija liiklusreeglid.

MKMi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu hinnangul oleks elektrilise tõukeratta võrdsustamine jalgrattaga Eesti oludes ohtlikum, kuivõrd enamus ajast tuleks liigelda sõiduteel, kus võimaliku õnnetuse korral on vigastused palju tõsisemad.

Lapsed võivad kõnniteel ka rattaga sõita

“Tuleb arvestada, et elektrilisi tõukerattaid ja teisi sarnaseid liiklusvahendeid kasutavad ka lapsed,” ütleb Salmu.

Selle väite kohta ütleb Raul Vibo, et praegune seadus lubab nagunii  alaealistel ka praegu jalgrattaga kõnniteel sõita.

Küll aga nõustub ministeeriumi esindaja, et elektriliste tõukerataste regulatsioon vajab selgemalt kirja panemist. Seni soovitakse üle rõhutada, et liikluses on kõige olulisem ohutus ning arvestamine kaasliiklejatega. Samuti ei tohi liiklusseaduses kohaselt abivahendeid kasutav jalakäija ohustada jala käivat inimest. Seega jalakäijatega koos liigeldes on soovitatav liikuda nendega sarnasel kiirusel.

Tänane seadus lubab jalakäijal liikuda eraldi jalgrattateel või kergliiklusteel jalgrattale ettenähtud osal, kuid seal ei tohi jalakäija takistada jalgratturit. Seega tohib ka elektrilise tõukerattaga sõita jalgrattale ette nähtud teel või teeosal.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.