Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnik on endiselt seisukohal, et Euroopa Liidu direktiivist lähtuvalt ei saa Elektrilevi omada avalikku elektriautode laadimisvõrgustikku.
Ministeeriumis on direktiiviga seoses toimunud mitmeid kohtumisi, millest ühe initsiaatoriks oli ELMO laadimistaristu enampakkumisel osalenud Luku-Expert, keda teadupärast ei kuulutatud enampakkumise võitjaks.
Direktiivist tulenevad elektrituruseaduse muudatused võetakse Eesti õigusruumi üle 1. jaanuaril 2021 ning siis peab Elektrilevi panema elektriautode võrgustiku avalikule pakkumisele. Elektrilevi leiab aga, et direktiivi sõna-sõnalt ülevõtmine tekitab probleeme seaduse kohaldamisega ning ettevõte on teinud ettepanekuid, kuidas direktiivi ülevõtul arvestada siseriikliku eripäraga.
Ametnik: Elektrilevi peab ELMO müümisel trahvi maksma
Geenius on ka varasemalt kirjutanud Euroopa Liidu direktiivist 2019/944, millega muudetakse liikmesriikide elektrituruseaduseid. Direktiivi artikkel 33 punkt 4 ütleb, et jaotusvõrguettevõtted ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite laadimispunkte.
Eestis on üheks jaotusvõrguettevõtteks Elektrilevi, mis teadupärast omab, arendab ja haldab avalikku elektriautode laadimistaristut Enefit Volt (endise nimega ELMO).
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhtaja Indrek Gailan ütles Geeniusele, et ministeeriumi seisukoht direktiivi osas ei ole muutunud ning ta ei näe võimalust, et Elektrilevi saaks elektriautode laadimistaristut direktiivi jõustumise järgselt edasi omada.
Elektrilevi sai ELMO võrgustiku omanikuks tänu MKMi enampakkumisele, mille tingimustes on Gailani kinnitusel sees klausel, mis keelab võrgustikku viie aasta jooksul müüa. Kuna direktiiv aga kohustab neid seda tegema, on ametnik veendunud, et sellisel juhul rakendatakse lepingutrahvi.
“Tulenevalt võõrandamise lepingus sõnastatust, on omandajal keelatud võõrandada kiirlaadimistaristut tervikuna või ositi vähemalt lepinguga võetud kohustuse täitmise tähtaja jooksul, s.o viie aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest. Enampakkumise lepingus on kirjas, et juhul kui omandaja rikub lepingut või taganeb lepingust, on tal kohustus maksta leppetrahvi summas 50 000 eurot,” ütles Gailan.
Direktiiv jõustub Gailani kinnitusel Eestis tuleva aasta esimesel päeval ning siis on Elektrilevi kohustatud korraldama avaliku pakkumise, kus nad direktiivi tekstist lähtuvalt ei tohi oma sidusettevõtjaid ehk Eesti Energiat kuidagi eelistada. Kui keegi ei soovi taristut soetada, siis saab Elektrilevi võrgustikku edasi arendada ning hallata.
