“Värsked testid kinnitavad, et Kalana surujõud ehk suurel kiirusel teel püsimine on parem kui näiteks 2008. aasta vormel 1 autodel. Paari nädala eest lõi Kalana Pininfarina tuuletunnelis, kus on testitud ka näiteks paljusid Ferrari mudeleid, surujõu absoluutse rekordi. Kuigi Kalanat tavaliste tänavasuperautodega võrrelda on keeruline, tähendab see lihtsalt öelduna, et auto on kurvis sama kiire kui konkurendid sirgel,” selgitas Vanaselja.

“Tellija soovil on võimalik ehitada auto selliseks, et selle saab registrisse kanda ning sellega tänavatel liigelda, ühtlasi aga ka saada ringrajal igas mõttes vormel 1 lähedane sõidukogemus, olemata ise vormelipiloot. Teist sellist autot maailmas seni ei ole,” rääkis võidusõitjast ettevõtja.

Tehnoloogiafirma Oldbac omaniku sõnul maksab üks Kalana seitsmekohalise summa ning täna tellides saaks auto kätte umbes pooleteise aasta pärast.

“Kalana on alles esimene pääsuke ja uued mudelid on juba plaanis. Kalana ega ka järgmised mudelid pole kindlasti masstooted, iga sõiduk tuleb veidi erinev ja maht jääb viie-kuue auto juurde aastas,” ütles Vanaselja.

Superauto on nime saanud Kalana küla järgi Hiiumaal. “Sealt on pärit mu vanaema ja seal oli minu lapsepõlve suvede mängumaa,” selgitas Vanaselja.

Insenerist ettevõtja tõi välja, et uus superauto iseloomustab ühtlasi seda, kuhu on jõudnud Eesti inseneeria ja tark tööstus.

“Eestis on tegelikult sadu tööstusettevõtteid, kes loovad keerulisi ja kalleid seadmeid või komponente, maksavad kõrgemat palka kui isegi IT-sektor ja kelle klientideks on näiteks kosmosetööstus. Küll aga ei käi Eesti haridus kahjuks targa tööstuse vajadustega kaasas ja see probleem on juba väga terav,” nentis Vanaselja.

“Kalana sündis muuhulgas tänu sellele, et grupp entusiaste võitles omal ajal välja tudengivormeli projekti. Aga me ei saa sellistele juhustele lootma jääda. Kui riik lahendaks ära tehnoloogiahariduse probleemid ja suunaks noori rohkem seda õppima, näeksime igal aastal uusi tooteid nagu Kalana,” lisas ettevõtja.