Analoogsed keskmist kiirust mõõtvad kaamerad on kasutusel Leedus juba aastast 2015.

Loigo näeb elektroonilise liiklusjärelevalve suurt kasvu terves maailmas. Nii on mitmel pool kasutusel ka kiiruskaamerad, mis lisaks kiirusele jälgivad ka turvavööde kasutamist ning kõrvaliste tegevustega tegelemist autoroolis.

Selline järelvalve eeldab spetsiaalset tehnikat, kuid praegu Eestis kasutusesolevatel liikluskaameratel ei saa tarkvaraliselt teha ühte linnukest, mis aktiveeriks selliseid uusi võimalusi.

Waze on politsei arust positiivne nähtus

“Tulevik on keskmise kiiruse mõõtmisel. Tänapäeva tehnika ja infotehnoloogia on nii palju arenenud, et statsionaarsed kiiruskaamerad on oma elu ära elanud ja ei ole enam efektiivseim lahendus. Tulevik on keskmise kiiruse mõõtmises. See tähendab, et terve lõigu vältel ei ole võimalik kiirust ületada. Mitte vaid ühe posti juures.”

Ametniku sõnul on kiiruskaameratel ning äppidel nagu Waze, mis informeerivad patrullist või kiiruskaamerast, sama eesmärk: hoida ära seaduserikkumine. Seetõttu pole Loigo üldse mitte Waze’i  vastu, vaid hoopis selle poolt.

Maanteeamet: selleks peab seadusi muutma

Maanteeameti piirkondliku liikluskorralduse talituse juhataja Erkki Vaheoja kinnitusel ei ole maanteeametil hetkel kavas liikuda üle keskmist kiirust mõõtvatele kiiruskaameratele. Seda seetõttu, et tänane seadusandlus ei toeta keskmist kiirust mõõtvaid kiiruskaameraid ega turvavööde kasutamist ning kõrvaliste tegevustega tegelemise jälgimist autoroolis.

“Isikuandmete kaitse seadusele lisaks on selle jaoks vajalik muuta ka liiklusseadust ning mitmeid teisigi seotud õigusakte. Maanteeamet ei ole nimetatud õigusaktide muudatusi seni algatanud. Eelnevalt on vajalik teema põhjalikum analüüs nii kodanike õiguste seisukohalt, tehniliste võimaluste osas kui ka erinevate asutuste valdkondlikke eesmärke ning tegevusi silmas pidades,” ütles Vaheoja.

Andmekaitse inspektsioon probleemi ei näe

Geenius küsis hiljuti ka andmekaitse inspektsiooni kommentaari sellisele lahendusele.

“Kui see saab tulevikus olema seadusandja selge tahe, see niimoodi pannakse kirja ja maandatakse võimalikke riske, siis on see põhimõtteliselt võimalik,” ütles inspektsiooni peadirektor Viljar Peep.

Peadirektori sõnul on andmekaitse eesmärk kaitsta inimest Kafka protsessi suhtes ehk siis see, kui meile arusaamatult keegi kuskil teeb meie kohta otsuse.