EIK leiab, et droonide kasutamise ametivõimude poolt peaks eraldi reguleerima, kuna nende olemusest tulenevalt võimaldavad nad oluliselt laiemaulatuslikku jälgimist kui statsionaarsed maapealsed kaamerad.
“Droonid saavad liikuda jälgitavaga kaasas, samuti pole nad nii lihtsalt märgatavad kui teeäärsed kaamerad või kiirust mõõtvad politseiametnikud,” märkis Käsper.
Käsper märgib aga seda, isegi kui lugeda droonide kasutamine korrakaitseseadusega võimaldatuks, tekib droonide puhul küsimusi, kuidas täita seaduses toodud tingimusi.
“Sealhulgas on ebaselge, kuidas tagatakse, et drooni vaateväli oleks piiratud vaid avaliku ruumiga ning sellele ei salvestata kuni aastaks näiteks kellegi koduõues toimuvat. Lisaks on jälgimisseadmestiku kasutamisel kohustus informeerida inimesi, et sisenetakse jälgimisseadme vaatealasse. Kuidas praktiliselt taoline informeerimine politseidrooni puhul aset leiab ja kuidas inimene saab sellisel juhul valida teise teekonna, on samuti ebaselge. Taoline teavitus on mõeldav näiteks suurte avalike ürituste puhul, aga igapäevases liiklusjärelevalves üpris komplitseeritud,” lausus ta.
EIK arvab ka seda, et ei saa kuidagi väita, et filmiv või videot edastav politseidroon on samaväärne kui iga teine kaamera, mida lubab kasutada hetkel olemasolev seadus. “Taoline lähenemine tähendab ohtu, et PPA ei pruugi hinnata ka teiste uute tehnoloogiate kasutamise riivet eraelu puutumatusele, sest ei defineeri neid uuteks tehnoloogiateks. EIK hinnangul tuleb enne politseidroonide kasutuselevõttu teha reeglitekohane mõjuanalüüs. Kui sellist mõjuanalüüsi eeldatakse ettevõtetelt ja teistelt riigiasutustelt, peaks seda tegema ka PPA,” märkis keskus.
Positiivse poolena tõi EIK välja aga selle, et droone kasutatakse vaid korrakaitseseaduse alusel avaliku korra tagamiseks, mitte süüteomenetluses.
Loe PPA täispikka vastust siit.
