Kas ainult mina tean, et äsja toimus üks suurimatest võidusõitudest?

Kuid siis jõuab kohale see negatiivne kontrast. “Kas keegi muu ei teagi, mis möödunud nädalavahetusel juhtus?” mõtlesin ma pärast esimest paari Le Mans’i vaatamist üle kümne aasta tagasi. Jah, aastate jooksul võib siin-seal leida lihtsamaid artikleid, et tänavuse Prantsusmaa kestvussõidu võitis Audi, Porsche või Toyota, kuid ükski suurem väljaanne nagu ei teakski midagi ühest maailma suurimast võidusõidust.

Ei soovi siinkohal ERR’ile, Postimehele ega teistele väljaannetele liiga teha. Aastate jooksul on kindlasti kuskil olnud aeg-ajalt Le Mans’i kajastust, kuid ütlemata vähe. Õnneks aga jõudis see aasta kuulsale Prantsusmaa võidusõidule Martin Rump, kes muutis asja täielikult.

Kindel on see, et kui keegi eesti sportlane jõuab kuhugi järgmisele tasemele või suurele võistlusele, siis on tublid Eesti spordiajakirjanikud sellest ka hooga kirjutamas ja rääkimas. Seetõttu oli tänavune Le Mans eestlasest fännile midagi erakordset.

Aitäh, Martin Rump!

Uudised ilmusid terve nädala jooksul, kajastades Martin Rumpi käekäiku ja isegi sõidu jooksul sai lugeda mitut artiklit eestlase käekäigust võidusõidul. Kunagi pole Le Mans saanud Eesti meedia poolt nii palju tähelepanu nagu tänavu ja seda täiesti arusaadaval põhjusel – nüüd on ju meie mees päriselt sõidus!

Isegi minu 88-aastane vanaisa oli huvitatud, et kuidas meie Eesti sõitjal seal Le Mans’is läheb. Kõik see näitab, et Martin Rumpi osalemine on teinud väga suure hüppe Le Mans’i populaarsuses meie väikeses Eestis.

Mina loodan, et see laiendas ka täiesti tavalise “jalka EM’i ja MM’i ikka vaatan” tugitoolisportlase horisonti ning edaspidi on juuni keskel üks nädalavahetus kalendris kirjas, kust võib iga kell lükata teleka käima, valida Eurospordi kanali ja vaadata imelist ja tipptasemel võidusõitu. Ja muidugi ka seda, et ka järgmistel aastatel saab kaasa elada Martinile või teistele eestlastest autosportlastele Le Mans’i ringrajal.