Tarmo Tähepõld: Ma käisin maal ja kogesin midagi ootamatut

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Kalle Veesaar

Autogeeniuse toimetus asub tankla kõrval, mistõttu liigagi tihti avastame enda ees pappkarbi, mille sees on õlist läbi käinud surnud loom koos friikartulitega. Me ostame, seega otseselt halvasti see ei maitse. Aga kui asi korraks rahalisse perspektiivi panna, siis on lugu päris hull.

Kõik, mis ei ole pelmeenid, maksab 4-6 eurot. Hoidku jumal, kui veel võtad mingi joogi. Päevapraed lähedalasuvas kallis linnaosas on valdavalt 5,5 eurot, peenes toidubussis saab kvaliteetburksi 7 euroga. Aga me ikka ostame bensukast ja kogu Eesti ostab ka.

Pildike maasektorist

Logistiliste eripärade tõttu oli mul vaja kauni laupäeva ennelõunal lüüa surnuks paari tunni jagu aega. Olin kodust kaugel eemal ja niisama autos passimine ei tundunud ahvatlev, lisaks oli vaja ka natuke arvutis tööd teha.

Selles Kesk-Eesti alevikus näitab liiklusmärk, et 100 meetri kaugusel asub söögikoht “Õlle 31”. Jah, te lugesite õigesti, täpselt selline vahva nimi ehk koomiline viide populaarsele seriaalile.

Hoone küljes kahjuks nii peent silti ei tähelda, küll on aga kinni tuisanud uksel kiri “Söögituba”. Koht jättis suletud mulje, sestap läksin kohalikku poodi, et uurida alternatiivide kohta. Soovitati bensukat, sest seal “paar lauda peaks olema”.

Toidukultuuri keskus

Jutt täitsa õige! Oli üle-eestilise haardega tanklakett koos kogu oma menüüga ning kahe lauaga. Seadsin oma tanklakontori püsti, ostsin “kolmeeurose kohvi” ja saiakese ning asusin tööle.

Väga hoogsalt klahv ei klõbisenud, sest hoopis huvitavam oli see, mis toimus minu ümber.

Tundus, et see tankla on päästnud lõpuks ka maainimesed sellest tüütust vaevast, milleks on söögivalmistamine. Keskväljakul aset leidev väike laat ei saanud küll niivõrd suure rahvarohkusega uhkeldada kui tankla. Vaid kalamüüja haagise juures oli veidike rohkem huvilisi.

Tanklas oli täitsa meeldiv olla. Hoone on ju klaasist, seega rohkelt valgust ja avarust. Päike paistab üle lumeväljade. Akna taga vahetub üks 2000ndate Volkswagen Passat teisega. Aga teise lauda keegi miskipärast ei istunud, kõik võtsid toidu kaasa.

Ka maksmata kütus pole mingi probleem

On näha, et osad ostavad kohvi ja pelmeene enne mingit tänaseks planeeritud maatööd. Teine püüab eileõhtust köögiistungit burksiga kokku võtta. Kolmas tuli küll kütust võtma, aga kaasa haaratakse ka võileib, sest lõhnad on nii head! Üks teismeline ema on tulnud perele hommikusööki ostma ja lahkub lausa nelja karbiga.

Kahju on vaid müüjast, kes on kogu selle melu keskel üksinda. Järjekord kasvab, pinged kuhjuvad, üks laps kerib lõputult seda lastele mõeldud loosiratast. Kõrr-kõrr-kõrrrrr.

Selgub tõsiasi, et selles möllus ongi üks klient lahkunud maksmata kütusearvega.

Traagika pole õnneks suur, sest müüja hilisem telefonikõne keskusesse ütleb, et “ilmselt vihastas, sest pidi nii kaua ootama ja tuleb hiljem tagasi, ootame õhtuni ära, eks.” Kas Tallinnas oleks sellist mõistvat suhtumist kohanud? Ma kahtlen.

Majandusgeeniuste looming

Selle kahe tunni jooksul, mis ma seal olin, ei katkenud müüja töö hetkekski.

Circle K juht Kai Realo ütles 29. veebruari Maalehe intervjuus: “Kõik see toit, mis valmistatakse kohapeal kliendi soovide järgi, on ikka väga kasumlik äri.”

Isegi väikse maakoha tankla näitel võib kinnitada, et nii see tõesti on. Kohalike söögitubade omanikena oleks ma muidugi morn – tee siis sellistele toitlustuskohti …

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.