Uudis

Uku Tampere: Milline on kõige parem kasutatud auto hinna, kvaliteedi ja mugavuse poolest

Mercedes-Benz W124

Ma olen kirjutanud viimasel ajal mitu lugu vanadest ja kasutatud autodest: näiteks sellest, kas üldse on mõistlik isiklikku sõiduautot pidada ja sellele jätkuloona loo sellest, kuidas kõige odavam variant liigelda oleks osta väga odav ja vana auto ning pidada seda esimese suurema vea ilmnemiseni. Analüüsisin ka üldisemalt tänapäeva autotööstuse trendi, kus auto ei peagi kestma kauem kui garantiiaeg.

Maailm ei ole loomulikult must ja valge ning see odava rondi lõpuni ära kasutamine ei tundu just eriti töökindel või pikaajaline variant.

Kõige optimaalsem lahendus hinna, kvaliteedi ja mugavuse skaalal

Nüüd jõuangi ma oma lemmiklahenduseni, mis rahalises mõttes on edumeelne alternatiiv uutele autodele ja uuematele kasutatud autodele, kuid on selgelt jätkusuutlikum ja tõenäoliselt ka turvalisem variant vanadele odavautodele. Mainimata ei saa jätta ka seda, et tegemist on väga loodussõbraliku lahendusega. Nagu ikka – jäta kõige parem viimaseks!

Oluline on kohe ära öelda, et ka see variant ei ole, sarnaselt eelmistele lugudele, kõige parem lahendus neile, kes hirmus palju sõidavad. Kui sa tahad läbida aastas 25 000 ja enam kilomeetrit, siis on sinu jaoks endiselt mõistlikum variant osta uus auto ja vahetada seda iga 5 aasta tagant.

Nagu ma autotööstuse olukorra üle südant valutavas loos kirjutasin, siis 1990ndate aastate alguseks oli Euroopa autotööstus loomuliku arengu käigus valmis saanud mudelid, mis loodi selleks, et nad oleksid tehniliselt väga heal tasemel, suutlikud ja samal ajal ka väga vastupidavad.

Saksa keeles on isegi kasutusel eraldi termin ”langzeitauto”, mis sisuliselt just seda tähendabki, et need autod olid tehtud kvaliteetsetest materjalidest ning ehitatud nii, et nad kestaksid ja kestaksid.

Ostu järel peab sama palju raha olema koheseks remondiks

Seega, kui sa tahad omale truud ja odavat sõiduvahendit pikaks ajaks, siis konkurentsitult kõige parem variant on leida endale üks võimalikult heas seisukorras selline auto. Tavaliselt on need hinnaklassis ca 2000-3000 eurot. Lased selle kvaliteetsel töökojal täiesti korda teha – investeering umbes 2000-3000 eurot, ilmselt vähem.

Ja mis juhtus? Selle raha eest, millega oleksid saanud osta oma esimese majandusliku eluea ära elanud auto tänapäevase ja lagunema hakkava auto, vurab sinu õuele üks palju vanem sõiduk, mis on väga heas korras.

Aga remondiraha eest saaks ju uuema auto?

Kui sama raha eest saab uuema, siis miks peaks vanemat autot eelistama? Siin ongi väga suur põhimõtteline erinevus. Esiteks, kui auto ostmisel kohe kulutada selle peale suurem summa ja ta tingimusteta korda teha, siis on sul auto, mis omal ajal ehitati ja loodi selleks, et ta kaua kestaks.

Korda tehtuna ongi sul päriselt korras auto, mis püsib kauem korras kui uued. Neis vanurites on potentsiaali, või täpsemini ressurssi võrratult rohkem, kui ühes 200-300 tuhat kilomeetrit sõitnud kaasaegses sõiduautos.

See esimese ringi ära sõitnud uuem auto tahab tõenäoliselt rohkem ja kallimat remonti. Teiseks on vanemate autode varuosad reeglina odavamad ning suurem osa automehhaanikuid oskab neid ka remontida, vajamata selleks olulist eritehnikat. Kui sellel sõidukil tekibki mingeid probleeme, siis täna leidub Eestis veel mitmeid vanakooli kvaliteetmehi, kes oma maagiat rakendades auto korda teevad.

Üldiselt on suurem osa nende autode sõlmesid kenasti hooldatavad ning kui hooldusega mitte koonerdada ja autot pidevalt korras hoida, siis on nende kasutusressurss julgelt miljon kilomeetrit. Miljon. Arvutage see enda läbisõidu pealt aastatesse.

Odav ja käest lastud langzeitauto ei ole lahendus

Turul on palju odavaid roostekäkke hinnaga isegi alla 1000 euro. Neid võib tarbida selles rütmis, mida ma kirjeldasin 500 euroste autode loos, kuid selliseks pikaajalise sõbra toorikuks nad ei kõlba.

Võrreldes kaasaegsete autodega evivad nad veel ühte olulist eelist – neil on elektroonikat ja katki minna võivaid osi palju vähem, kui uutes autodes. Ja istmed on mugavad ning ruumi kuninglikult.

Et sellisest vanast autost endale truu ja tubli tööloom saada, siis tuleb väga täpselt meeles pidada seda, et need autod on siiski ehitatud tänaseks juba ligikaudu 30 aastat tagasi. Sõltuvalt eelmise omaniku hoolsusest või hooletusest võib tõsise õnnetusehunniku otsa sattuda. Seega peab hoolas olema ja korralikult valima, kuid häid eksemplare on ning neid ei pea (veel) isegi tikutulega otsima.

Ideaalse lahenduse korral on aastane remondi- ja hoolduskulu 500 eurot

Samuti tuleb meeles pidada, et kõik need ”langzeitautod” on alati olnud populaarsed palju sõitvate inimeste seas, nagu taksojuhid (sest nad peavad ju vastu) ja seetõttu on nad pahatihti selle ressursiks plaanitud miljon kilomeetrit juba ära sõitnud. Kuid sellest pole iseenesest hullu ja tujul ei maksa lasta langeda, sest need autod loodi nii head, et tegelikult on nad võimelised ka pärast seda edasi sõitma.

Kui mootor või käigukast väsivad, siis asendusmootoreid ja kaste saab nendele odavamalt, kui on uue auto liisingumakse. Kuid mida parem on algmaterjal, seda vähem kulub selle korrastamiseks raha ning seda kauemaks teda on.

Ma tean inimesi, kes sõidavad pea kümme aastat igapäevaselt justnimelt selliste vanade kestma loodud autodega. Ning parimal juhul ei ole auto 200 000 km jooksul ühtegi juppi vajanud.

See fakt on täiesti usutav, sest minu kätte sattunud 322 000 km sõitnud autol on veermikus veel needsamad jupid, mis talle tehasest pandi. Kui ma selle auto lõpuks korda saan, olen kulutanud ligi 5000 eurot aga seejärel on mul autot järgnevaks 500 000 kilomeetriks ja aastaseks remondi- ja hooldusfondiks hindan umbes 500 eurot.

Loomulikult on ka mõned puudused

Kuna aeg teeb oma töö, siis kõige suurem vaenlane on rooste ja avariid. Keretööd on ka pea kõige kallim remonditöö, mida mistahes auto juures ette saab võtta.

Veel puuduseid? Pragmaatilisest küljest see, et võrreldes kaasaegsete autodega, ei ole need avariides sama turvalised kui uued. Emotsionaalselt poolelt tuleb arvestada, et disainitud on nad 80ndatel ja seetõttu mõnede maitsemeele jaoks seetõttu liiga arhailised. Lõpuks muidugi ka tehnoloogia – uue auto mugavusvarustus on paljude jaoks väga oluline ja paremal tasemel.

Mis autodest käib siis konkreetselt jutt?

Viimane kestma loodud Mercedes-Benz oli W124 kerega ehk siis vana E-klass. Kuid samamoodi on loodud kestma ka C4 kerega Audi 100 ja BMW ridadest E34 kerega 5. seeria masinad. On tõenäoline, et kõige parema sõbra leiab hoopiski Volvo ridadest – 900. seeria ja 700. seeria Volvosid võib lausa igiliikuriteks kutsuda. Eks neid autosid on veel, kuid mina isiklikult soovitusi andes jääksin nende autode juurde.

Volvo 740 Foto: Keith Burley, Wikipedia/Flickr

Oluline on tähele panna veel seda, et kuigi need autod on reeglina väga vastupidavad, siis on nende mudelirivides mootoreid ja versioone, mis on mõnevõrra kapriissemad. Ka nendega saab elatud, siis tõsiselt truud ja usaldusväärset sõidukit tahtes tasub margihuviliste foorumites kolada natukene enne ostu ning peilida välja see kõige-kõigem variant.

Audi 100 C4 Foto: Rudolf Stricker, Wikipedia

Väga üldistatult võib öelda, et kõige vastupidavamad mootorid kõigi eelnimetatute puhul on 2.3 liitrise töömahuga bensiinimootorid. Neid on ka lihtsam remontida ja hooldada. Kindlasti ei ole ükski neist lõbus mootor, kuid truult igapäevasõidukilt tahad sa ju pigem rahulikku, ökonoomsemat ja kindlamat liikumist. Normaalseteks asjaajamisteks on neil jaksu enam kui küll. Aga sellest ma siin rohkem ei kirjuta, see on kodutöö igaühele, kel huvi tekkis. Mine kola margifoorumites.

BMW 5. seeria E34 Foto: Felix Schmidt, Wikipedia

Eesti ja Saksamaa järelturu asemel proovi hoopis neid riike

Veelgi vastupidavamaks võib pidada W123 kerega mersusid, C3 kerega audisid ning 200. seeria Volvosid, aga nende puhul hakkab takistuseks muutuma see, et korralikke isendeid leiab veelgi harvemini ja nende autode varuosadega hakkab tasapisi tekkima selline tõrge, et lihtsalt varuosapoodi marssides ja juppi küsides kõike enam ei saa.

Teisest küljest on nende autode harrastajate ring selle võrra aktiivsem ja kvaliteetsem, et nõu ja jõuga abistajaid leidub!

Ja veel üks hea nipp. Need autod, mis juba mõnda aega Eestis on olnud, on enamasti käest ära lastud. Ja mitte põhjusel, et auto oleks paha vaid tublide tööloomadena ongi neid kasutatud lihtsalt töötegemiseks ja madala hoolimislävega.

Need autod, mis on siia toodud ”otse saksast” ei pruugi ka olla kõige paremad valikud, sest sellel suunal on palju ka ebaausaid kauplejaid (samas kui müüjat usaldada saab, siis anna minna).

Kuid Soome ja Rootsi on meile nii lähedal ja on samal ajal ka selliste vanemate autode kullavaramu. Vana ja kvaliteetset rauda liigub seal ja on müügis palju ning mõlema riigi autohoidmiskultuur on pigem paremate killast. Seega soovitaksin seiklust alustada just nimelt Soomest ja Rootsist.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.