“Üks uuringu järeldus on, et suurema raskeliikluse koormusega teedel ei ole ainult asfaldiga võimalik head lahendust leida. Tsementi on vaja lisada,” ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees Meelis Einstein.
Liikluskoormus on muutunud piisavalt suureks
“Pikka aega on olnud põhiargument Eestis betoonteede ehitamise vastu, et meie liikluskoormused ja -sagedused ei ole jõudnud tasemele, mis muudaksid selle tehnoloogia kasumlikuks. Uurimuses on see argument ümber lükatud. Meie põhimagistraalid on praktiliselt kogu ulatuses, vähemalt kolmesaja kilomeetri ulatuses, selle liiklussageduse taseme ületanud,” lisas Einstein.
Meelis Einstein ütleb, et betoontee kulub kolm korda aeglasemalt ja vajab kahekümneaastase kasutusaja möödumisel vaid freesimist, asfalttee aga kogu katendi väljavahetamist.
Eesti Betooniühingu tegevdirektor Toomas Vainola toob näiteks, et 2008. aastal valminud Aruvalla-Vaida lõik vajab juba 12 aastat hiljem rekonstrueerimist. Kui maantee oleks ehitatud betoonist, vajaks see rekonstrueerimist alles 2048. aastal.
Vaida-Aruvalla I niidi remont, mis betoontee puhul ei oleks vajalik. Foto: Raivo Tiikmaa
Kuhu on Eestis mõistlik betoonteid ehitada?
Lisaks kolme põhimaantee 320 km-le oleks koormustest lähtudes kindlasti vastupidavad ja pikaajalised betoonteed vaja rajada Tallinna suurele ringteele ning kavandamisjärgus olevale Tallinna väikesele ringteele.
Ainuüksi Tallinnas on arvestuslikult sadakond kilomeetrit betoonkatteid vajavaid teid: Järvevana tee, Lasnamäe kanal, Narva maantee sissesõit, Pirita tee, Vabaduse puiestee jne.
Ka PPP rahastamismeetod oleks mõistlik
PPP (private public partnership ehk avaliku ja erasektori koostöö) projekt võimaldab jagada kõik kulud ühtlaselt lepinguperioodile. Betoonteede ehituse puhul on ehituskulud küll suuremad kui asfalttee korral, kuid tee tööea jooksul on hooldus- ja remondikulud oluliselt väiksemad. Seega kujunevad iga-aastased maksed isegi väiksemaks kui asfaldil.
PPP-projekti puhul jääb peale projekteerimise ja ehitamise ka teehooldus erafirma kanda. Ideaalvariandis kestab leping nii kaua, kui on tee eluiga.
“Praegune riigihangete süsteem ei soosi innovatsiooni. Kavandatavate PPP-projektide puhul on uued lahendused, s.h. kaasaegsed betoonteed, võimalikud,” sõnas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane.
Mujal Euroopas ehitatakse betoonteid
Meelis Einstein ütleb, et kokku arvestada ei osata kõiki tee kasutaja ehk tee omaniku kulusid. Kui palju tuleb seista remondiummikutes, kui palju tuleb aeglasemalt sõita hoolduste pärast, kui palju tuleb teha ümbersõite jne. Kui palju kuluvad autod rohkem remonti vajavatele teede tõttu? Kui palju kulutavad meie autod rohkem kütust tänu roobastele, aukudele, remonti vajavatele teedele?
“Kodumaise töö maksumus on betoontees hulga suurem kui asfalttees. St betoonteed ehitades jääb palju rohkem raha Eestimaale kui asfalttee korral. Sakslased, belglased, tšehhid, poolakad näiteks ehitavad hoolega betoonteid,” lisab Einstein.
