Kui reeglina mõõdetakse kiirendust nullist sajani ja viimast BMW M5-te reklaamitakse ka nüüd 0-200 kiirendusega, rõhub McLaren aga seisust 300 m/h kiirendusele. See kestab vaid 12,8 sekundit – 3,7 sekundit kiiremini, kui McLaren P1 ja 0,8 sekundit kiiremini, kui Bugatti Chiron.
Võimsust on uuel McLarenil 1050 hj tänu kahe turboga 4-liitrise V8 bensiini- ja elektrimootorite koostööle. Aeglustumiseks on pidurid võetud otse McLaren Sennalt ja koostöös Pirelliga on loodud eraldi rehvid ekslusiivselt Speedtaili 21-tolliste velgede katmiseks.
Välimuselt on Speedtail kohati inspireeritud veetilgast, eriti kui vaadata sõiduki kokpitti pealtvaates. Auto on üle viie meetri pikk ja inspireeritud McLaren F1 superautost on interjööris kolm istet, millest keskmine kuulub muidugi juhile.
Kere disainimisega on McLaren selgelt keskendunud võimalikult sujuvatele joontele, et saavutada kõrge tippkiirus. Tähelepanuväärne on näiteks tagaosas asetsevad painduvad süsinikkiust parima aerodünaamika jaoks kasutatavad paneelid.
Esiratastel on ka katted, mis ilmselgelt pole tavalised ilukilbid. Need ei keerle koos ratastega, vaid on paigal, et suunata õhku täpselt nii nagu Mclareni insenerid seda sooviksid.
Sisemus on lihtsa disainiga, kuid samas ka futuristlik. Peale keskse digitaalse näidikute ekraani, on roolist nii vasakul kui ka paremal veel meedia ja navigatsiooni jaoks. Veel kaugemal, piilarite juures on samuti mõlemal pool ekraanid, mis näitavad küljepeeglite asemel videot kaameratest.
Sarnaselt uue Audi E-Tron maasturiga on McLaren Speedtailil küljepeeglite asemel kaamerad, mis asetsevad madalal esirataste taga. Avalikel teedel peavad kaamerad koguaeg väljas olema, kuid ringrajal saab juht need elektriliselt kere sisse tõmmata, et minimaliseerida õhutakistust.
