Test

Tarmo Tähepõld: Jeep Wrangler on mu uus lemmik linnamaastur

Vähe põhjuseid seda autot mitte tahta.

Jah, osta,

sest ühtegi sarnast autot meil ei müüda. Võta juppideks nagu Lego, sõida rahulikult pikki vahemaid, ületa jõgesid ja mütta mudas. Kõige praktilisem auto üldse? Ainult see turvalisuse mure....

Sõitsin mitu head aastat tagasi ühe 1990ndate munakollase Jeep Wrangleri tagaistmel. Lühike versioon, mahatõstetava katusega. Tõeliselt askeetlik auto. Mürises, rappus ja tegi kõik, et ühelgi hetkel ei saaks kasutada sõnu mugav, hubane või sõidetav.

Maastikule me muidugi ei läinud, sest auto oli laenatud ja eesmärk oli niisama, lahtise taeva all natuke kruiisida. Elamuse sai kätte ja üldiselt meenus nõukogude autotööstus ja selle UAZid kogu oma võlus ja valus. Peamiselt valus.

Järgmiste põlvkondadega hakkas Wrangler tsiviliseeruma ja lõpuks jõudis sel suvel demoautona ka Eestisse viimase põlvkonna Jeep Wrangler. Moodne, mitte väga soodne, aga ilmeksimatult wranglerliku olemusega.

17 kraadi langust tundub autost vaadates maru karm, aga tegelikult on auto võimeline rohkemaks.

Selliseid päris-maastureid, mida puritaanid põlastavalt ei vaata, on vähe järgi jäänud. Lisaks Wranglerile veel Land Rover Defender, Toyota Land Cruiser ja Nissan Patrol (mida Eestis ei müüda) on nende väheste hulgas. See nimekiri pole muidugi lõplik, aga need on tuntumad nimed.

Tahaks mugavust ja tehnoloogiat, aga et oleks nagu vanasti

Autod, millega jõukas omanik, kes ei karda kriime ja mõlke, võib ette võtta päris rajusid radu ning paljud seda õnneks ka teevad. Samas muutuvad inimesed mugavamaks, eeldavad autost mingeid kummalisi asju nagu turvalisus, mugavus ja ökonoomsus. Mõni tahab lausa, et käike vahetaks automaatkast ja auto hoiaks ise kiirust. Hea uus ilm…

Nii ta ongi läinud, et järgmisel aastal saabuva Land Rover Defenderi keskkonsoolis laiutab suur puutetundlik ekraan ning sama on ka uues Jeep Wrangleris. Ei mingeid robustseid lüliteid, mida mudase käega opereerida. Fännid on marru aetud, maailm on murenemas.

Mitte ülitehnoloogiline, aga wranglerite maailmas päris suur edasiminek.

Parafraseerides tsitaati “Viimsest reliikviast” – Kas see on lõpp? See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi. Moodsa tehnoloogia pärast ei lõppe veel meie püha üritus.

Nagu laps kommipoes

Pikk nädalavahetus Jeep Wrangleriga ei oleks suutnud sattuda paremale ajale. Mitmepäevane laagrielu lastega, hiiglaslik haagissuvila, sõit maasektorisse, maastikurada Kõrvemaal. Sisuliselt täiuslik testitsükkel.

Kõige pikem autorong, millega liigelnud olen. Jõudu oli Jeepil piisavalt, aga kui suvila õõtsuma hakkas, oli autoroolis päris hirmus.

Wrangler on suurte poiste ja tüdrukute mänguasi, öelge, mis tahate. Kui sa just ei kavatse ajujahil (see püssidega asi, mitte ettevõtluskonkurss) või safaril osaleda, siis pole mingit loogilist põhjendust eemaldada autolt katus, uksed ja esiaken. Aga see on lihtsalt nii tuus, et Wrangler seda võimaldab!

Uksi ma ei viitsinud maha võtta, aga ilma katuseta tegin ühe 100-kilomeetrise ringi küll. Sest ma sain ja tahtsin ja nautisin iga kilomeetrit.

Öelge nüüd, et ei ole äge!

Tasuta ja avalik maastikusõiduala

Kas teadsite, et Kõrvemaal on RMK Mustjõe maastikusõiduala? Täiesti legaalne, tasuta ja väljakutseid pakkuv liivarada, kus kõik oma maasturivõimed proovile panna. Järsud tõusud, paks liiv, künkad ja mis peamine – keegi ei tule kurjustama, et mida sa siin lõhud loodust.

See ei ole maastikuraja karm osa, vaid tavaline ringipööramise koht. Raskemad katsed jäid pildistamata, sest olin üksi.

Ma olin seal üksi, pühapäeva õhtul ja vihmase ilmaga. Samuti olid autol all tavalised maanteerehvid. See tähendab, et ma kasutasin ilmselt mingi 50% auto võimekusest, sest ei olnud isu ühelegi sõbrale pühapäeva õhtul helistada, et kuule, sa Kõrvemaal mõnda traktoristi tunned, ma siin väheke jamas…?

Aga kui me räägime tavalisest, ootamatult jõukaks saanud Jeep’i fännist, kelle seni kõige rajum maastikusõit oli RAV4ga esirataste rannaliivale asetamine, siis sellele pakub Mustjõe rada täiselamuse. Wrangler tegi asju ja läbis liivaseid tõuse oludes, kuhu ma eales pole ühegi teise autoga julgenud minna.

Parim ajaviide vaiksel suvisel pühapäevaõhtul.

Tal on kõik päris maasturi asjad küljes

Veorežiimide (tagavedu, automaatne nelikvedu, aeglustuskast jne) valikuks on eraldi kang. Sellega tekkis korraks küll segadust, sest liivasõiduks kõige karmimasse režiimi pandud kang ei tahtnud sealt pärast enam ära tulla. Kas see oli viga või mingi turvalahendus, millele oleks pidanud eelnema muud toimingud, ma ei tea. Kuidagi ta lõpuks liikvele läks.

Tahate veel veenmist, et Wrangler on päris maastur? Auto põranda võib voolikuga puhtaks lasta. Teed vee äravoolu avad lahti ja hakkad uhama. Autos on muidugi ka elektroonikat, seega survepesuriga päris vehkima pole mõtet hakata.

Tegelikult on oluline argipäev

Kõik see on tore ja lõbus, aga isegi Wrangleri omanik peab sõitma metsa mööda maanteid, tiksuma ummikutes, sõitma poodi piima ostma ning kogu perega maale kartuleid võtma. Kas tavasõidud Wrangleriga on jätkuvalt karm ja raju kogemus?

Ilmselgelt meeldib ka lastele auto, mis on nagu Lego ja saab juppideks võtta.

Ei ole ja see ongi kõige olulisem asi ning sellest tuleneb ka loo pealkiri. Linnamaastur, mis muidu offroad seltskonnas on sõimusõna, võib tähenduslikult toimida ka täpselt vastupidi. Mitte linnaauto, mis on maastikusuutlik, vaid maastikuauto, mis on linnasuutlik. Ja Wrangler on seda isegi väga.

Maanteel ei ole mingit probleemi liigse müra või rappuva vedrustusega. Paned bluetoothi abil kvaliteetsest helisüsteemist mingi mõnusa kantri mängima, näiteks Lorretta Lynni ja Conway Twitty “You’re the Reason Our Kids are Ugly”  ning ei saa arugi, et oled pärismaasturis.

Taga asuvad kõlarid ka laes, turvapuuri risttala küljes, kuhu pikemad võivad äkkpidurduse korral peaga vastu minna. Selle vastu ilmselt aitaks turvavöö kasutamine.

Praktilist infot? Kaks käsitööõlle vaati mahub ilusti pagasiruumi.

Ekraan on suur ja selge, funktsioone on palju ja üldiselt on tegemist väga mõnusa kohaga kus olla. Isegi disain on täiesti korralik, mitte võimalikult odav ja robustne.

Rohkelt läbimõeldud detaile ja disaini

Kõige kurvem on kogu selle legonduse juures üksikul inimesel, kellel pole sõpru ega tehnilist taipu. Temal jääb katuse tagumine osa ilmselt maha võtmata, sest üksi seda pole võimalik teha, vaja on vähemalt kaks inimest.

Seda üksi ikka peale-maha ei saa, ilma kahjustamata vähemalt mitte.

Kui sul on püsiv varjualune, siis ilmselt on mõistlik ehitada mingi talide ja plokkide süsteem, millega üksi katust maha tõsta.

Edasi on juba Jeep asjade eest hoolitsenud. Pagasiruumi põhja all asub võtmekomplekt kinnituspoltide jaoks. Viimaste jaoks on omakorda sealsamas ka kohad, kus neid hoiustada ning ei peagi uksesahtlisse või kindalaekasse panema.

Kohad, kuhu detailide kinnituspoldid panna, et need ära ei kaoks.

Üle kogu auto avastab Jeepi legendaarse esivõre disainielemente või vihjeid autole endale. Näiteks näidikuteploki taustapildiks on hästi õrnalt pandud Jeepi pilt.

Ma ütlen, tõeliselt äge mänguasi.

Sellel on ainult üks suur viga

Hind? Noh, see ka võib olla hästi natuke. Hind algab 45 000 eurost, demoauto Wrangler Sahara Unlimited hind oli 55 000 eurot. Selle eest sai siis rohkelt varustust ja 2,2-liitrise 200 hobujõuga diiselmootori.

See on Jeep ja seda ei lasta sul unustada.

Valikus on ka 265-hobujõuline bensiinimootor ning veelgi maastikuvõimekam Rubicon versioon, aga ka nende baashinnad on seal 50 000 euro juures.

See pole väike raha, aga kui mõne auto puhul tekib tunne, et vabandust, mille eest te siin nii palju küsite, siis Jeepi puhul seda tunnet pole. Vana hea Vanamehe sõnadega: “Aši oli šeda väärt.”

Suurim viga on hoopis see, et NCAP turvatestides sai Wrangler tänapäeval hämmastava ühe tärni. Selliseks tulemuseks peab ikka pingutama. Natuke andestab see, et selle auto esmane eesmärk ei ole olla sõbralik ja turvaline. Jalakäija turvalisus on muidugi üks nendest, auto kuju ja robustsust arvestades.

Ameeriklaste enda testi pole veel tehtudki

Samuti ei ole piisavalt elektroonilisi abilisi, mille võib ka andeks anda. Tõelised machod ei vaja neid nagunii. Jama on siiski ka otseselt autos asuvate inimeste turvalisusega. Nõrk või keskmine on seal kõik.

Sellise esistange puhul on arusaadav, et jalakäijate turvalisus pole esikohal.

Seega milleski on Jeep veel eelmises sajandis, aga kahjuks väga vale asjaga. Sinna oleks võinud ikka investeerida. Märgiline on ka see, et peale Euroopa 1-tärnilist tulemust, ei ole Ameerika turvateste veel tehtudki. Ilmselt sealne sarnane tulemus võib päris karme tagajärgi tuua.

Ostusoovitusega on nüüd keeruline. Auto on ju hea ja äge, tõeline elamussõiduk. Kui ikkagi tahate seda autot, ja ma tean, et tahate, võtke turvalisus teadmiseks, sõitke ettevaatlikult ning püüdke ohutust mitte proovile panna. Üks tärn aastal 2019 on ikkagi kõvasti turvalisem, kui sama auto vanad versioonid.

Jeep Wrangler Sahara Unlimited 2,2 CRDi

Mootor2,2-liitrine diiselmootor
Võimsus200 hj
Pöördemoment450 Nm
Kütusekulu7,6 liitrit 100 km kohta
Põhjakõrgus242 mm
Tühimass2119 kg
Hindal 54 490 eurot

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.