Kui aga rääkida uute autode varastamisest, kus on näha professionaalset tegutsemist, siis sellised vargused käivad lainetena ja neid tuleb ette oluliselt harvem. Põhjus on Sempelsoni sõnul selles, et selliste professionaalsete vargustega on seni valdavalt tegelenud välismaalt pärit hästi organiseeritud kuritegelikud grupid, kellel on selge tööjaotus ja kes tegutsevad oskuslikult ja kiiresti.

Selliste grupeeringute tabamise teeb raskeks see, et tihti saab politsei auto kadumisest teada juba siis, kui see on Eesti lõunapiiri ületanud. “Seega võtab selliste grupeeringute tabamine mõnevõrra aega, pakub meile tõsist väljakutset ning nõuab ulatuslikku jälitustööd. Seni oleme võitluses selliste grupeeringutega olnud edukad ja Eesti ei ole muutunud nende meelispaigaks,” märkis ta.

Sempelson selgitas, et kui üldistada, siis sellised grupeeringud töötavad tellimuse täitmise peale. Nad valivad välja Eestis just need autod, mida neilt telliti ning toimetavad need Leetu, Lätti või Valgevenesse, kust need liiguvad valdavalt rongidega Kesk-Aasia riikidesse või Venemaale. “Vahel on meil õnnestunud rahvusvahelise koostöö raames hiljem mõnest kaugest riigist auto ka üles leida, kuid selle tõenäosus on paraku üsna väike,” ütles ta ta.

Kuidas ennast kaitsta?

Juhusliku varguse või omavolilise kasutamise eest on end üsna lihtne kaitsta ning politsei jagab järgimisi soovitusi:

• Võtmeid ei tasu hoida auto süütelukus,
• Auto uksed tasub ka poes käies lukustada,
• Varuvõtmeid ei tasu teistega naljalt jagada.

Professionaalsete varaste eest oma sõiduki kaitsmine on aga veidi keerulisem. Üldiselt on kutseliste varaste eesmärk teha oma töö ära võimalikult kiiresti ja valutult.

“Seega iga turvaseade, mille autole paigaldate (ning mida pole standardvarustuses), kahandab oluliselt tõenäosust, et auto kutselise varga huviorbiiti satub. Enamasti nad loobuvad lisaturvaseadme avastamise järel vargusest ja valivad välja järgmise ohvri,” lausus Sempelson.