Kõnealune juhtum leidis aset 23.04.2019. Rongi video väljavõttest on näha, et leides endale istekoha, seisab reisija selle ees mõned minutid ringi vaadates. Samas uksealas oli ka klienditeenindaja. Seejärel, vahetult enne Elroni klienditeenindaja saabumist, liigub ta WC poole möödudes klienditeenindajast ühe küljega.

Rongi C-ala kaamerast on näha, et reisija viibib umbes minuti lukustamata WCs ning liigub tagasi oma kohale, samal ajal klienditeenindajat uuesti kohates ja temast vaguni kõrgema koha juures möödudes. Reisija ei anna kordagi teenindajale märku, et sooviks piletit osta.

Veidi hiljem tegi meie ühistranspordi järelevalve talituse töötaja reisijale, kellel puudus pilet, lühimenetluse raames 20 eurot trahvi. Reisijal oli mitmeid piletostu võimalusi, ent paraku ei andnud ta klienditeenindajale kordagi pileti puudumisest märku. Samale faktile viitas kõnealuse postituse kommentaariumis ka üks kaasreisija.

29.04.2019 esitas reisija kaebuse. Lähtuvalt väärteomenetluse seadustest oli meil võimalus alustada väärteomenetlust või tühistada lühimenetlus. Kuna videost oli näha mitmeid kohtumisi Elroni klienditeenindajaga, siis puudus meie ühistranspordi järelevalve talitusel alus lühimenetlus tühistada ning seega ka kaebus rahuldada.

Kõik see oli kirjas ka reisijale saadetud määruses. Jah, see võis olla keeruliselt sõnastatud, kuna viitas paljudele erinevatele seadustele. Siinkohal peab meeles pidama, et tegemist on dokumendiga, mida peab saama vajadusel kohtus kasutada.

Kohtumine meie ametnikuga lepiti kokku 23.05.2019, kuid reisija saabus kokkulepitud ajast päeva võrra varem, mistõttu oli meie ametnik algul segaduses, üllatunud ning ka mitte väga põhjalikult kohtumiseks ette valmistunud. Sõit meie juurde Pääskülla võtab tõesti palju aega, mistõttu tuli ametnik vastu ja oli valmis kohtuma koheselt.

Kohtumise alguses tutvustati reisijale tema õigusi ning selgitati, et ta on kutsutud mitte tunnistusi andma, vaid väärteomenetluse läbiviimiseks. Seda selgitati seetõttu, et reisija väitis, et on tulnud tunnistusi andma.

Menetluse käigus püüti välja selgitada reisija kaebuses toodud väidete paikapidavust ning tema käitumise tagamaid. Seejuures pakuti ka talle võimalust vaadata Elroni rongis tehtud videosalvestust, mille vastu tal huvi puudus. Küsimuste esitamine võis reisijas tekitada tunde, et teda või tema tegevust rünnatakse või halvustatakse, mis ei olnud aga kaugeltki meie ametniku soov. Küsitlemise eesmärgiks oli mõista reisija tegevust, et ehk saaks kõnealune menetlus teisiti lõppeda.

Siinkohal tuletame meelde, et lähtuvalt ühistranspordiseadusest on ühistranspordis reisijal kohustus osta pilet esimesel võimalusel. Näiteks, kui reisija siseneb piletivalidaatoritega varustatud maakonnabussi ja ei registreeri enda sõitu koheselt, siis on tegemist seaduse mõistes piletita sõiduga.

Sama põhimõte kehtib ka reisirongides vastavalt ühistranspordiseadusele ja reisijateveo eeskirjale. Eesti reisirongide pileteid on võimalik osta veebist, reisi alguses rongis klienditeenindajalt või piletimasinatest.