Lapsed-lapsed, koguneme nüüd ümber kamina ja las vanaisa pajatab teile, kuidas meie ajal elati.
Arvutit meil ei olnud, muidugi. Koolis üks oli, nimeks “Juku”, millel mäletan ka Nokia telefonidelt tuntud ussimängu mängimist. Käisime õhtuti mängimas, ootasime järjekorras.
Minu kolkaküla Jõgevamaal väisas aeg-ajalt üks punane Ford Taunus. See oli täiesti teisest maailmast. Peamiselt olid lemmikud “Sovtransautod” ehk siis rekkad, millel selline kiri haagisel. Need tundusid olevat kõige tuusamad autod ja unistuseks oli saada justnimelt sovtransautojuhiks.