Millal see jõustub?

Uus määrus on kooskõlastuse viimasel ringil ning sellele järgneb ministri allkirjastamine. Uus määrus hakkaks kehtima alates 1. veebruarist 2020.

See teema on nii kaua üleval olnud ja määrus pidi algselt jõustuma juba 2019. aasta märtsis. Tarmo Vanamõisa sõnul peaks seega kõik autokoolid olema praeguseks muudatusteks valmis ning oma õppekavades sellega juba arvestanud.

Lisaks on autokoolid olnud kaasatud ka muudatuste aruteludesse ja seega ei tohiks sisulisest küljest mingeid probleeme tekkida.

Mis muutub sõidueksami puhul?

Peamine muudatus seisneb harjutuste tegemises ehk siis parkimine ja muud manöövrid, mida vana korra järgi pidi tegema ühe korra ja korrigeerimisvõimalust väga polnud.

Parkimisharjutus ei toimu kinnisel platsil vaid eksamisõidu raames avalikes parklates ja teedel. Eksamineerija annab ülesande, ütleb, mida hinnatakse ja mida ei tohi teha ning paneb aja käima.

Ülesandeid ei sooritata kõiki korraga ühes kohas, vaid eksami käigus jooksvalt.

Kolme erineva ülesande sooritamiseks on kokku 10 minutit, korduskatsete arv ei ole piiratud. Peamine on, et ei tohi ohustada ja ohtlikke olukordi tekitada. Eksamineerija hindab lõpptulemust, aga ka protsessi.

Kuidas harjutusi hinnatakse?

Eksamineerija saab hinnata näiteks seda, kui kandidaat ei saa kohe õigesti pargitud, siis kas ta hakkab paari sentimeetri haaval erilise tulemuseta nokerdama või alustab manöövrit algusest. Viimane variant on täiesti lubatud ja aktsepteeritav. Autost võib ka väljuda, et oma parkimist hinnata.

See 10 minutit on väga suure varuga, mida enamikel kindlasti nii palju ei kulu. Enamjaolt on nende harjutuste sooritamiseks vaja vaid paari minutit.

Oluline on, et maanteeamet koostab ka parkimisharjutuse manuaali, mille lisab oma kodulehele kindlasti enne veebruari.

Mida veel sõidueksami puhul teadma peab?

Kokku kestab sõidueksam 75 minutit, sinna sisse kuulub ka sissejuhatus ja kokkuvõte. Eksami sisse käib umbes 15 minutit asulavälist sõitu. Millest täpselt sõidueksam koosneb, see on autokoolidel teada ning see on avalik info.

Kas sõidueksam muutub lihtsamaks või raskemaks?

Kuigi üldine foon on, justkui oleks Eesti sõidueksam üks maailma keerulisimaid, siis eksamiosakonna juhataja sõnul on see koostatud vastavalt Euroopa Liidu normidele. Varieeriuvad vaid detailid, näiteks Saksamaa sõidueksam 90% samasugune nagu meil.

Mida Eestis ei pea tegema, on äkkpidurduse harjutus ja Saksamaal peab eksamisooritaja esimese paari minutiga kiirteele minema, kus peab 120 km/h liiklusvoolus kohe hakkama saama.

Vanamõisa sõnul läheb sõidueksam lihtsamaks siis, kui inimene tuleb eksamile ettevalmistunult. Küll aga on eksamineerijal võimalik olla paindlikum, anda olukorrale hinnang ning vastavalt sellele eksamit läbi viia.

Aga kui inimene on tegelikult on ettevalmistunud, aga närvis?

Mõne puhul on näiteks näha, et kui esimene pinge üle läheb, siis inimene rahuneb ja kõik läheb palju paremini. Kui ühtegi suurt eksimust alguses ei tehta, siis saab ka eksamineerija seda arvestada ja esimeste minutite rabedust mitte arvestada.

Peamine on Vanamõisa sõnul aru saada, et eksami eesmärk ei ole karistada. Täna juba antakse päris palju andeks just selle pealt, et kogenud eksamineerija näeb, kas kandidaat tõesti ei oska või on põhjuseks pinge või muu takistus.

Loomulikult, kui kohe eksami alguses tehakse mõni suur ja ohtlik viga, siis ei ole võimalik eksamit jätkata.

Miks eksamitest läbi kukutakse?

Vanamõisa ütleb, et kui võtta eelduseks, et inimene on ettevalmistunud ja ikkagi eksib, siis on mõned asjad, mida saab välja tuua küll.

Teooriaeksami puhul on kõige olulisem küsimus täpselt läbi lugeda. Kasvõi mitu korda! Kui keegi on näiteks juba teist korda eksamil ja pärast ütleb, et aga eelmine kord oli sama pilt ja siis oli hoopis teine vastus, siis ilmselgelt ei ole ta küsimust läbi lugenud. Võibki sama pilt olla, aga küsimus on teine.

Sõidueksamil on peamine mitte rapsida. Kui juhikandidaat näiteks ei kuule eksamineerija korraldust või ei saa aru, näiteks korraldusest reastuda vasakule, siis ei tohi paaniliselt parandama hakata ja viimasel hetkel seda reegleid rikkudes teha. Lihtsalt öelge, et ei kuulnud või ei saanud korraldusest aru ja eksam jätkub.

Peale sõidueksamit koostatakse kandidaadile protokoll, kus on täpselt kirjas, kuidas tal läks, millised vead olid. Sellega peaks enne korduseksamile tulemist kindlasti tutvuma.

Kas teooriaeksami puhul ka muudatusi tuleb?

Kui õppur lõpetab autokoolis teooria osa ära, siis võib kohe tulla maanteeametisse riiklikule teooria eksamile. Ta ei pea, aga võimalus on.  Samas on oluline teada, et kui ta teeb maanteeametis teooria ära, siis see kehtib 12 kuud. Seega selle aja jooksul tuleb sooritada ka sõidueksam.

Teooriaeksamis on 40 küsimust ja aega 30 minutit, igal küsimusel on ainult üks õige vastusevariant. Kümme küsimust on potentsiaalselt ohtlike liiklusolukordade kohta. Nendes võib olla ainult üks viga! Ülejäänud 30 küsimuse puhul võib kokku olla neli viga.

Kui palju autokoolis kohustuslikke sõidutunde lisandub?

Alates 1. veebruarist tõuseb kohustuslike sõidutundide arv 30 tunnini + 2 tundi lõppastme koolitust. Teooriatunde on ette nähtud 28.

Teooria puhul pole ette kirjutatud, kui mitu tundi peab üks või teine asi kestma. Kooli ülesanne on kandidaadile vajalikud asjad selgeks teha. Kuidas, see on kooli enda asi. Saab rõhku panna individuaalsusele.

Kooli sõidutund on 45 minutit pikk, aga võib ka 2×45 minutit teha. Varem tegelikult ei võinud, sest kui sa pole harjunud sõitma 45 minutit järjest, siis väsid ära.

Kui mitu korda võib läbi kukkuda?

Hea oleks, kui mitte ühtegi, aga uue määrusega lisandub nõue, et peale kolmandat sõidueksamil läbikukkumist, peab kandidaat võtma autokoolist vähemalt kaks lisatundi.

Tegelikult peaks juba peale esimest läbikukkumist minema end uuesti ette valmistama, aga peale kolmandat on see kohustuslik.

Kas pikad eksamijärjekorrad võiks nüüd lühenema hakata?

Maanteeamet ei saa neid kuidagi lühemaks teha. Eksamile peab tulema ettevalmistunult ja motiveeritult. Näiteks mootorratta lubade tegijad kukuvad palju vähem läbi, sest nad tahavad ruttu sõitma hakata ja valmistavad end ette.

B-kategoorias ei soorita eksamit 46%. Võiks arvata, et korduseksamist saab protsentuaalselt läbi rohkem inimesi? Tegelikult mitte, sest kahe eksami vahel ei tegeleta harjutamisega, vaid tullakse uuesti “proovima”. Seega korduseksamitel on läbikukkujate arv veelgi suurem.

Veelkord, kui kukkusid läbi, siis võtta e-teenindusest eksamikaart, vaata, mis läks valesti ja õpi ning harjuta.

Kas üritatakse ka vaide esitamisega eksamist läbi saada?

Ikka, aga sellel ei ole väga mõtet. Mõned üldised  numbrid eelmisest aastast: 37 000 eksamit, 18 000 korduseksamit, 112 vaideotsust, 7 inimese kasuks. Ja kasuks ei tähenda, et väljastatakse tingimata juhtimisõigus. Enamjaolt saab teha uue eksami riigilõivu vabalt.

Filmisime ka uue sõidueksami harjutused üles. Vaata neid SIIT.