Kõik algas sellest, kui samal päeval tuli tunniajase vahega kaks emaili – proovisõiduks pakuti BMW X2 M35i ja Volkswagen T-Roc R linnamaastureid, 306 ja 300 hobujõudu. Tarvis proovida ja muidugi joonele panna, sest selline harv võimalus!
Kiirelt peale emailide saabumist selgus, et nende autode korraga testimisse võtmine graafiku tõttu ilmselt ei õnnestu. Olgu siis, teeme eraldi. Paula võttis kohe BMW ja tegi oma sõidud ja pildid. T-Roc pidi jääma kaugemas tulevikus mulle.
Kerime paar kuud edasi, kui hakkas lähenema T-Roci proovisõit ja juhuslikult selgus, et Rootsist toodud demo X2 M35i on veel jätkuvalt Eestis ja võime uuesti võtta. Algne plaan läks taas töösse, aga veelgi suuremalt. Mis oleks parem kiirendusvõistlus kui kaks kiiret linnamaasturit? Loomulikult kolm! Kõne esindusse ning stardirivisse lisandus Cupra Ateca 300-hobujõuline linnamaastur.
Tulemust võib näha siin:
Kõik kolm autot on väga sarnased: 2-liitrine turbomootor, 300 hobujõudu ja nelikvedu. Cupra ja Volkswageni kapoti all on isegi täpselt sama mootor. Tühimassi osas on tegemist 1600-1700 kg kanti jäävate autodega. Ametlikud 0-100 km/h kiirendusajad Cupral 5,2 sekundit, BMW’l 4,9 sekundit ja Volkswagenil 4,8 sekundit.
Seega – väga võrdsed autod. Kui mitte vaadata hindu, sest seal on käärid palju suuremad. Nagu ikka, Volkswageni ja tema sõsarbrändide hinnavahe on vähemalt 5000 eurot, aga Cupra on tunduvalt suurem auto kui T-Roc R. Seega, kui peagi on tulemas Volkswagen Tiguan R, mis on Cupra mõõtu auto, siis kindlasti on hinnakäärid veel suuremad.
Konkreetsete autode puhul võib laias laastus öelda, et Cupra oli 40 000, Volkswagen 50 000 ja BMW 60 000 eurot hinnaklassis.
Cupra Ateca suur test on meil juba olnud. Et praegust kolme auto võrdlust mitte liiga pikaks ajada, piirdume Kaur Ilvese kokkuvõttega:
“Sa meeldid meile – Cupra Ateca – ja õnnitleme vägeva debüüdi eest! Väga hea baasvarustus, erk juhitavus, stiilne välimus ning igakülgne praktilisus. Auto inimesele, kes tahab sõita kiirelt ja ka sinna, kus teed kõige paremad ei ole.
Cupra Ateca on tegemas sama kübaratrikki nagu seda tegi Seat Leon ST Cupra 300 4Drive. Sõna otseses mõttes on ta lõikamas endale suurt tükki ennast senini väga mugavalt tundvate kallite sportmaasturite pirukast.”
Ühe korra olen ma BMW X2-ga juba tutvust teinud ja toona tundus ta mulle pelgalt augutäide X-seerias, millele lisas veidi iseloomu tema Hofmeister kink’i kaunistav BMW embleem, mis viimati ilutses 1970ndate kupeemudelitel ning tema tagurpidi keeratud neerud.
Nüüd on X2 saanud uuenduse M35i xDrive mudeli näol, mis teeb temast steroididel hothätšiliku olemusega linnamaasturi. Jah, kolmiktestile sõites osutus mu lemmikuks küll just X2, sest ta on siiski BMW – istmed kallistavad toredalt ning interjöör on kvaliteetne ja maitsekas.
Ruumikus? Mitte rohkem kui ühel tavalisel luukpäral, langev saba muudab pagasiruumi olematuks ja reisijateruum on siiski võrdlemisi kitsas. Põhjakõrgus? Veidi rohkem kui ühel tavalisel luukpäral, ent mitte midagi väga maastikusuutlikku.
Kiirendus? Nullist sajani törts vähem kui viis sekundit. Vedrustus? Jaburalt jäik. Värsked mälestused hiljuti perest lahkunud Golf R-iga kinnitavad mulle, et viimase vedrustus polnud üldse nii agressiivne, kui selle minimaasturi oma ning sportliku olemuse meeldetuletamise asemel muutub liigselt jäik vedrustus kiiresti tüütuks.
See on maapinnast kõrgemal asuv ja raskem Volkswagen Golf R. Eks sellega ongi suurem osa öeldud. Kogu tehnoloogia on sama ja isegi sisu on sarnane. Ühesõnaga on võetud väga hea sportlik ja võimas luukpära ning tehtud sellest natuke vähem sportlik auto, kuhu on mugavam istuda ja põhja peale kinni jääb natuke hiljem kui Golf.
Need kaks asja on ka ainukesed asjad, mille pärast peaks T-Roci eelistama Golfile. Ruumi on autos sama palju, sportauto sõiduomadustelt on Golf igal juhul üle oma madalama sõiduasendi ja kaaluga. Kellel on kiiret linnamaasturit üldse vaja, sellest juba natuke allpool.
Kõige nukramaks muudab 50 000 eurot maksva T-Roc R’is kasutatud plastik. Miks Volkswagen on otsustanud kogu armatuurlaua ja mitmed muud kohad katta kõva plastikuga, jääb täiesti arusaamatuks. Kelle jaoks on ostuargument, et “oh, küll ikka kõlab hästi kui sellele koputada ja kui imeline välimus!”? Cupras on suudetud küll midagi paremat kasutada.
Lisavarustuses olnud Akrapovici väljalase tärises kahest konkurendist küll paremini, seda peab tunnistama. Kuna 2-liitriste turbokate naturaalne hääl ei ole nagunii mingi eriline autofänni kõrvapaitus, siis Akrapovici lisab midagigi. Tasub kaaluda, kui hääl on oluline.
Kiire on ta muidugi ka. See Golfi võrdlus tuleb mängu pigem autosid piirile viies. Tavaoludes, foori alt kiirendades ja maanteel möödudes on jõudu kõvasti ning vaevalt keegi ohkab, et “oh, oleks mul praegu Golf R”. Mürtsub, plärtsub ja hüppab edasi nagu marutõbine känguru.
Tahaks öelda, et “kui hinda mitte vaadata, siis…” aga see on praegusel juhul väga raske. Muidugi on BMW kõige ilusama ja luksuslikuma interjööriga, aga igapäevasõit on väga jäik ja sportlikkuse osas on ta teistega võrdne.
Kas maksaksid umbes 20 000 eurot Cuprast rohkem interjööri ja BMW märgi eest? Noh, kui sa just soovid.
Volkswagen Tiguan R’i, mis peaks samuti Volkswageni valikusse lisanduma, on lihtsam õigustada kui T-Roc R’i. Mõistlikult suur pereauto, mis pakub ka sõidurõõmu. Ehk siis ootamatult lapsevanema vastutusrikkasse rolli surutud autosõbra kompromiss praktilisuse ja sportlikkuse vahel.
T-Roc R seda ei ole. Pere ainukeseks autoks natuke liiga väike, kui päriselt vaja ruumikust. Ainuke eelis, et kõrgemasse autosse on väikelapsi mugavam tagaistmele panna. Iga sõiduentusiast saab aru, et T-Roc vs Golf valiku puhul on õige vastus Golf. Milleks või kellele siis see ligi 50 000 eurot maksev pisike ja käre linnamaastur?
Ja lõpuks Cupra. Pimedate linnas on ka ühe silmaga inimene valitseja. Seega, kui kiire linnamaastur (vt. seda Tiguan R’i põhjendust eespool) on teie elus tõesti ainuke lahendus, siis Cupra Ateca + mõõdukalt lisavarustust on lihtsalt nii mõistlik valik. Ruumikas, lõbus sõita ja “soodne”. Samas ka kõige tagasihoidlikuma välimusega, vähemalt demoauto valges versioonis.
Lõpuks üks maailmavaateline küsimus – kas neid kolme autot on üldse maailmale vaja? Muidugi on need väga kiired ja ägedad autod, sellele on raske vastu vaielda.
Aga ruumikus + võimsus + head sõiduomadused on kõikidel nendel markidel universaalkeresse pakituna olemas: Cupra Leon ST, Volkswagen Golf R universaal (loodetavasti 8. generatsiooni R tuleb ka universaalina) ja BMW 3. seeria.
Autot raskemaks muutes ja kõrgele tõstes tõuseb kütusekulu ja tõusevad autotootja CO2 numbrid, millega võimlemine on omandanud omaette pandeemia mõõtmed. Autotootjal kindlasti oleks kasulik selliseid autosid mitte toota. Klientidel oleks mõistlik neid mitte osta ja siiski – siin nad on. Aga pakuksin alternatiivi.
Hoidke raha kokku ja ostke ägeda välimusega, aga tavamootoriga mudel. Volkswagenil saab kõiki autosid R-Line varustuses, SEATil on FR pakett ja BMW puhul on M-pakett. Need kõik on väga ilusad, edevad ja lausa paitavad silma.
Te ei lähe oma linnamaasturiga nagunii ringrajale mitte kunagi, no ei lähe ju! Foorivõistlust linnakaga teha on ka natuke totter, maanteel turvaliselt mööda saab iga tavalise versiooniga ka.
Näiteks FR paketiga ja 190-hobujõuline SEAT Ateca maksab vähemalt 5000 eurot vähem kui Cupra Ateca. Selle eest saab osta omale normaalse hobiauto ja kõik elus puudujääv seal välja elada. Minna ringrajale, õhtusele kruiisile ja autokogunemistele. Või rentida aeg-ajalt midagi ägedat. Kiire tavaline linnamaastur ei ole nii cool kui te arvate.
Ei, ära osta,
sest need autod on liiga kallid, et oma eksistentsi õigustada. Ainukesena paistab mingigi mõistlikkusega silma Cupra Ateca, kui lisavarustusega end tagasi hoida. Aga kokkuvõte on ikkagi, et ülisportlikke tavalisi linnamaastureid ei ole kellelgi vaja.
Populaarsed lood
Rubriiki toetab auto24 laen
Viimati lisatud
Sisuturundus
Populaarsed lood mujal Geeniuses
G tellijale
G tellijale
Pro tellijale
Pro tellijale
Igal reedel
Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.
