Uudis

Bluetooth on ammu leiutatud, ainus põhjus rooli taga telefoni hoidmiseks on laiskus või ükskõiksus

Eelmisel kuul jõudis uudistesse pilt, kus autokooli juht rääkis rooli taga telefoniga. Pilt oli tehtud Tartus ja autoks oli uus uus Renault Kadjar linnamaastur, millel on baasvarustuses Bluetooth ühendus. Sellist käitumist näeb igapäevases liikluses liiga palju.

Tallinna liikluspildis näeb iga päev mitmeid autojuhte, kes sõidavad võrdlemisi uute ja kallite sõidukitega samal ajal telefoniga rääkides seda vastu kõrva hoides.

Arvestades, et juhtmevaba telefoni ühendamine auto meediasüsteemiga on standardvarustuses pea kõikides keskmise hinnaga sõidukites juba mitu aastat, ajab inimeste laiskus imestama. Kas tõesti on keskmine autojuht nii tehnikavaeste teadmistega, et Bluetooth ühendus, selle seadistamine ja kasutamine oma nutitelefoniga käib üle mõistuse?

Bluetooth on isegi soodusautodel

Näiteks on Bluetooth standardvarustuses kõrgeima varustustasemega Dacia Loganis, mille hind on 9 790 eurot. 8 690 eurot maksva keskmise varustustasemega Loganis maksab Bluetooth 220 eurot.

Dacia on muidugi primaarne auto kõige lihtsamas mõistes ja tänapäeva tehnilised mugavused on seetõttu ka lisavarustuses. Kui võtta aga taskukohased, kuid siiski kallimad sõidukid kui Dacia, leiab juhtmevaba telefoni ühenduse ka baasvarustuse nimekirjast. Olgu selleks Renault Clio ja Twingo, Hyundai i20 või i30 ning palju muid sõidukeid.

Aastaid vana tehnoloogia

Võimalused autoroolis telefoniga helistamiseks ja nüüd ka erinevate rakenduste kasutamiseks Android Auto ja Apple Carplayga on paljudel autodel juba aastaid eksisteerinud.

Kui piirduda vaid primaarsema Bluetooth ühendusega, et telefoniga rääkida, julgeks väita, et suurtel enamustel sõidukitel, mis toodetud viimase 5-7 aasta jooksul, on kõik vajalik olemas.

Kuigi traadita ühendamise võimalus on autodes olemas juba ammu, ei saa muidugi kõik endale lubada autot, mille vanus piirdub näiteks seitsme kuni kümne aastaga. Juhtmevaba ühenduse puudumisel on lahendus lihtne – hands-free kõrvaklapid.

Pole Bluetoothi, pole probleemi

Minu esimesel autol, 2005. aasta Ford Focusel, ei olnud Bluetooth ühendust ja lahendus sõidu ajal telefoniga rääkimiseks oli juhtmega hands-free komplekt. Klapid püsisid koguaeg autos ja nende ühendamine telefoniga oli lõpuks sama automaatne tegevus nagu turvavöö kinnitamine. Tuli kõne, parem klapp, mille otsas ka mikrofon, kõrva ja sõit saab jätkuda ilma sekeldusteta.

Nüüdseks on asjad edasi liikunud ja õnneks kaablitega enam jändama ei pea. Iva on aga selles, et kui seda tahta, on lahendus olemas ka juhtmeta ühenduse puudumise puhul. Kui sellised klapid puuduvad, võib need osta kõige tavalisemast elektroonikapoest paariteise euroga – väga väike hind turvalise ja ennekõike legaalse liiklemise eest.

Tänapäeva tehnika võimalused on autoga liiklemise muutnud turvalisemaks igast aspektist. Erinevad lahendused, et telefoni ei peaks autoga sõites käes hoidma, on aastaid tagasi leiutatud. Ainus reaalne põhjus, miks neid ei kasutata, on autojuhtide enda laiskus või ükskõiksus.

Hiljuti avaldati liiklusõnnetuste statistika, mille järgi toimub viis õnnetust päevas roolis kõrvaliste tegevuste tegelemise tõttu. On ilmselge, et telefoni ühendamine Bluetoothiga või mõnel muul viisil pole sugugi vähem tähtis kui näiteks sõiduki automaatne pidurdamine.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.