Konto loomiseks on vajalik see pangakaardiga siduda ning kui soovid kasutada ratta lahtilukustamiseks isikustatud bussikaarti, on võimalik ka see kontoga ära siduda. Perioodilise bussipileti puudumise korral on võimalik osta ka rattaringluse perioodipilet. Ratta lahtilukustamiseks on seega võimalik kasutada kas äppi või bussikaarti.

Registreerimine on üpris tavapärane ja telefonis minuti-paari küsimus ning kuna minu nimes täpitähti pole, läks see viperusteta (täpitähtede probleem ilmnes Tartu Postimehe teatel siis, kui registreerimine esialgu avati, kuid on nüüdseks lahendatud).

Rattaparkla ja ratta valimine

Seejärel tuleb 69-st rattaparklast endale sobiv välja valida ning vaadata, kas seal piisavalt vabu rattaid on. Kuna rattaringlus avatakse alles 8. juunil, sain rattaga sõita vaid läbi juhuse. Nimelt märkasin ERMi rattaringluse parkla juures gruppi inimesi ja selgus, et Tartu linnatranspordi ametnikud olid parajasti grupile välismaalastele uut süsteemi tutvustamas.

Seega ei saanud ma küll rakendusega ratast ise lahti teha, kuid Tartu linnatranspordi juhi Roman Meeksa sõnul on see vaid kahe kliki tegevus. Rattaparklas tuleb endale sobiv ratas välja valida ning raami küljes olev number rakendusse sisestada. Igaks juhuks küsib rakendus ikka üle, et kas soovid just seda ratast lahti lukustada ning seejärel on ratas ca viieks sekundiks lukust lahti ja kasutuseks valmis.

Sadula reguleerimine on lihtne ja A-tähest I-ni mõõdupuuga jääb sulle sobiv mõõt esimese korraga meelde, et edaspidi sõites sadula sättimine juba kiiremini läheks. Elektrilised ja tavalised rattad on praktilised identsed, ainsaks vaheks on elektrimootor. Kaalult on rattad üpris rasked, 35 kilogrammi.

Ratas ja sõit

Enamik rattaringluse rattaid on elektrilised ja sellega tegin ka esimese proovisõidu. Elektrimootori abi on tunda kohe kui pedaale kergelt puudutada ning enim on sellest abi just tõusudest ja kallakutest üles sõites, kus tavarattaga väntamine enamasti vaevaline on. Sadul on üpris suur ja elektrimootor teeb 20-kilomeetrise tunnikiirusega kulgedes enamiku tööst sinu eest ära.

Ratta üpriski suur kaal tähendab tasakaalu hoidmise mõttes seda, et käed lahti sõit on tavarattaga võrreldes keerulisem, mis on omamoodi hea, kuna liikluses tuleks ka rattaga mõlemad käed “roolil” hoida. Miinuseks on ehk sadula pikkus – isegi kõige kõrgemal astmel ei saanud ma jalga vändates piisavalt sirgeks. Iseenesest see elektriratta puhul probleeme valmistada ei tohiks, kuna väntamine on niigi kerge, kuid tavaratta puhul võib see pikematele kasutajatele veidi ebamugavust tekitada (ise 187 cm).

Ratastel on ees ka korv, kuhu tohib asetada kuni 20-kilogrammi raskust kaupa. Juhiseid ja hoiatusi ratta kasutamise ja ohutuse kohta leiab nii ratta lenksult kui ka korvilt.

Tavalise jalgrattaga sõit oli üsna… tavaline. Kuna rattad on välimuselt ja olemuselt identsed, häiris siin ehk sadula reguleerimise piirang veidi rohkem kui elektriratta puhul. Mõlemal jalgrattal on sees aku, mis tavarattal GPS-süsteemi toidab ja elektrirattal mõistagi mootorit käimas hoiab. Aku laadimine toimub pargituna automaatselt: igas individuaalses boksis on kaks väikest klemmi, läbi mille pargitud ratast laetakse.

Ratta parkimine

Kõikidel ratastel on küljes ka rattalukk, mida saab rakenduse või bussikaardiga lahti teha. Rattalukku võib kasutada näiteks poes käimiseks. Meeksa sõnul tasuks alati otsida üles võimalikult jäme kinnituskoht, näiteks mõni post, ümber mille lukk tõmmata.

Kui rattaringluse parkla on parasti täis saanud, saab luku abil ratta ka parkla vahetus läheduses asuva posti külge kinnitada ning seeläbi ära “parkida” – süsteem tuvastab selle pargitud rattana ära ning sõiduaeg lõpetatakse. On küll väike oht, et rattaparkla puhul, mis asub mõne kaupluse juures, pargitakse ratas sedasi süsteemi silmis ära ning tagasi tulles on ratta juba keegi teine endale võtnud.

Juhul kui rattaparkla on puupüsti täis ja isegi kõik lähedal asuvad postid on rataste poolt hõivatud, on ratta parkimiseks ikkagi võimalus olemas. Tuleb lihtsalt ratas jalale toetada ning lukk läbi esimese ratta kodara tõmmata.

Tartu rattaringluse jaoks on igapäevaselt töös kaks meeskonda, kes hiljuti hangitud gaasikaubikutega – Meeksa sõnul otsiti küll elektrilisi, kuid ei leitud pakkujat – jooksvatel probleemidel silma peal hoiavad ning ühtlasi rattaid täis saanud parklatesse ümber jagavad. Samuti hoolitsevad hooldusmeeskonnad tühjade rehvide ja muude tehniliste probleemide eest.

Läbi rakenduse on võimalik riketest ja viperustest ka otse transpordiosakonnale teada anda, et hooldustiim kohe asjale jälile saaks. Siiski jälgitakse rataste seisukorda ja reaalajas ning kui kohe üldse viitsimist pole, võib ratta lihtsalt parklasse lükata ning sadula 180 kraadi ümber pöörata – see on märk, et rattaga on midagi viga.

Hinnakirjad

Ratta kasutamisel on esimesed 60 minutit kõigile tasuta, iga järgneva tunni hinnaks on üks euro. Rattaringluse päevapilet maksab 5€, nädalapilet 10€ ja aastapilet 30€. Maksimaalne ratta kasutamisaeg on 5 tundi, peale mida rakendub juba 80-eurone hilinemise tasu.

Kõikidel inimestel, kellel juba on perioodiline bussikaart või tasuta bussisõiduõigus, ei pea eraldi rattaringluse piletit ostma ja saavad ratta lahtilukustamiseks enda bussikaarti kasutada – bussikaart tuleb kõigepealt rakenduses rattaringluse süsteemiga siduda.

Samuti on võimalik rattaid lahti lukustada enda õpilas- ja üliõpilaskaardiga. Veelgi täpsemate juhiste ja küsimuste jaoks tasub vaadata Tartu rattaringluse veebilehte, kus kogu süsteem on üksipulgi lahti seletatud.