Test

Paula Johanna Adamson ja uus X5: liiga suured neerud? Kuulge, ma sõidan Lexusega

Fotod: Paula Johanna Adamson

Jah, osta,

X5 universaalsus on jätkuvalt hämmastav ning tänaseks on see suutnud kanda kinnitada ka muidu mitte-nii-tõsiste maasturite pärusmaal, kätkedes endas ohtralt lusti ja esteetikat. Varsti pole enam ühtegi vabandust, miks X5 mitte osta. Noh, juhul kui mängime mängu, et "rahas pole küsimus".

BMW X5 on tänapäeva automaailmas kujunenud umbes sarnaseks sümboliks nagu kunagine Ford T. Suure tõenäosusega tead sa, millest jutt käib, kui keegi seda mainib, olenemata sellest, kas sa oled Kalamajas elav kunstitudeng või Lokutas pesitsev vanaema.

Isegi minu vanaema teab, milline autu see X5 on. Seda küll ilmselt seetõttu, et mu isa omas seda sõidukit mõnda aega, aga ikkagi.

Foto: Paula Johanna Adamson

Mind on alati suutnud üllatada, kui laiale massile see auto peale läheb. Kõige pragmaatilisematest inimestest alates kuni tavaliste Mustamäe ossideni välja – X5 lööb laineid. Nimelt on ta väga oskuslikult paigutatud mitmete autovaldkondade piirimaile.

Ka linnatänavad on kohati maastik

X5 on võrdlemisi maastikusuutlik olnud algusest peale, võrreldes nii mõnegi teise parketi- ja linnamaasturiga. Parketimaasturiteks nimetan isiklikult neid autosid, mida linnamaasturiteks nimetada ei raatsi – olgem ausad, Eestis on linn ka tihtilugu off-road.

Foto: Paula Johanna Adamson

Samas on X5 suutnud säilitada mõistliku auto piirid. Ta ei karju sulle näkku, et talle meeldib külmkappe ja raamaturiiuleid vedada, nagu näiteks Land Rover Discovery või Toyota Land Cruiser.

Ja ometi on ta alati minu maitse järgi olnud piisavalt mühaklik, et mitte õigustada “lihtsalt kõrget istumisasendit” ja “kevadel saab suvilasse ilusasti ligi” fenomeni. X5 on minu silmis olnud alati objektiauto. Või siis vähemalt aus ülestunnistus, et sa teed täiskasvanuasju, noh, et sul on vaja näiteks aeg-ajalt kärutäit pelleteid vedada.

Foto: Paula Johanna Adamson

Tuunida sai, aga seda ei tehtud

Okei, sa võisid alati X5-le Lumma kerelaiendid panna, selle madalaks lasta, tuled süsimustaks toonida ja, jeerum, miks ka mitte põhjavalgustuse panna, ent selle jaoks oli ta alati siiski piisavalt preemium-klass, et iga teine tuuninguhuviline sellele niisama kergesti kättpidi kallale ei kippunud.

Selleks ajaks, kui ta sellistele huvilistele enam-vähem kättesaadava hinnaga oli, oli ta ühtlasi paras käkerdis, sest noh, keegi oli temaga suvilavagusid kündnud ja pelleteid vedanud.

Silmapaistmiseks tehti X6

X5 oli alati tõsise inimese auto. Kui sa tahtsid midagi erilist, silmapaistvat, ahhetama panevat, erakordselt esteetilist… selle jaoks tehti X6 – et sul oleks natuke edevam saba ja voolujoonelisem üldmulje, sest olgem ausad – praktilisus sind tõtt-öelda üldse ei huvitanud.

Foto: Paula Johanna Adamson

Niisiis võite sissejuhatava lõigu, et mitte öelda sissejuhatava eepose põhjal arvata, et ma ei olnud uue X5 testimisest just kuigi ekstaasis.

Jah, ma teadsin, et see on tõenäoliselt väga hea auto, aga taolise tutika sõidukiga metsas käia normaalne inimene ei raatsi (ja kui raatsib, siis tal ilmselt on edevuse ja praktilisuse jaoks eraldi rahakott) ja midagi meeliülendavat sealt nii ehk naa oodata ei ole.

BMW suutis teha midagi üllatavat

Ma eksisin. Tuleb tunnistada, et eelmise generatsiooni X5 oli samuti juba veidi vähem objektiauto maiguga – tal oli paar aimatavamat kerejoont ja interjöör oli natukene eblakam kui eelmistel, ent siiski oli ta üsna range ja kaalutletud tegelane.

BMW suutis aga X5 mängumaad laiendada sinna, kuhu ma eales poleks osanud aimata, et ühe auto ampluaa üldse ulatuda suudab. Ta on nüüd täielik eputrilla.

Neerud – suuremad kui elu.Foto: Paula Johanna Adamson

Alustagem sellest, mis kõige rohkem kirgi kütnud – ta neerud on suuremad kui ta ise.

Kui varem lõi bemm inimesed kahte lehte laiali X6 ja X5 inimesteks, siis nüüd suudavad nad tekitada sama efekti ühe ja sama autoga – sa kas armastad neid neere või jälestad neid.

Lexusega inimesed mõistavad

Mind nad isiklikult ei häiri, aga ma ilmselt ei ole kuigi erapooletu, kui sõidan igapäevaselt Lexusega, mille iluvõre on suurem kui… lisage siia vastavalt oma maitse-eelistustele mõni paslik võrdlustarind. Ja ma leian, et suured iluvõred on toredad. Vähemalt ei ole X5 enam taoline muumimamma, nagu ta varem oli – kuhugi kogu see pindala ju kulutada tuleb.

Foto: Paula Johanna Adamson

Neerud on aga alles algus. X5 interjöör on nii futuristlik, et see on kohati lausa veidi häiriv. Teisalt aga vägagi teretulnud, olgugi et BMW on suutnud peaaegu muutusteta ühte ja sama interjöörijoont väsimatul leierdada, ilma et see maitsetuks muutuks.

Pea kõik aimatavad jooned interjööris on siia-sinna paar nukki ja nurka juurde saanud. See mõjub võõralt, aga samas üsnagi konkreetselt ja mitte ülepaisutatult.

Mõnus ulme.Foto: Paula Johanna Adamson

Teravate nurkade teatraalseks šedöövriks on kristallisarnane paljutahuline käigukanginupp, mis on läbipaistev ja mille igast tahust peegeldub kelmikalt X-i kujutis. Jep, ma poleks ka kunagi arvanud, et ma X5 kohta sellise lause väljastada saan.

Tarbetud lisad, milleta enam ei saa

Vähe sellest, keskkonsoolis on kaks topsihoidjat ja need ei ole lihtsalt topsihoidjad. Need soojendavad su jooki! Ja nad ainult ei soojenda su jooki, vaid vajadusel ka jahutavad seda.

Veel üks nendest täiesti tarbetutest lisadest, mis su meelele pika pai teevad ja ilma milleta me varsti enam automaailma ette kujutada ei oska. Ma ootan pikisilmi aega, mil mu autol on esteetiline sahtel, mis hoiab pitsakarpi soojas, kuni ma sellega koju jõuan. Istmesoojendus ei ole piisavalt efektiivne!

Foto: Paula Johanna Adamson

See tunne, kui mingi asi lihtsalt ei toimi eelduspäraselt

Mis puutub mu sõidukogemusse, siis kogu see hurraatamine maitseka salongi ja toredate vidinate üle vaibus sel hetkel, kui me otsustasime X5-ga ühe sõbra tühjaks jooksnud akuga bemmi teele aidata. Kapott ei käi lahti.

Teate seda tunnet, kui olete äsja auto ostnud või siis sõidate sõbra autoga või rendiautoga või millega iganes, mille kapotti te kunagi avanud ei ole ja siis saab näiteks klaasipesuvedelik otsa.

Kuidas avada kapotti?Foto: Paula Johanna Adamson

Esialgu lähed kergemeelselt ja lükkad sõrmed vahele, lootes, et leiad just õige koha ja sõrmed jäävad täpselt õigesti vajaliku kangi taha. Kui seda ei juhtu, siis mingi hetk leiad ennast keset parklat küüritamas ja kükitamas, telefoni taskulambiga õiget kohta otsimas.

Aga ma ei tea, paljud teid on jõudnud selle hetkeni, kus seda kangi ei ole. X5 on üks nendest autodest, millel seda kangi ega nuppu ega hooba ei olegi. Täpselt sellel eespool kirjeldatud põhjusel – selle otsimine on pahatihti ebamugav ja piinlik.

Youtube, appi!

Veel piinlikum on seda tõsiasja teada saada oma sõbra garaaži ees tutt-uue auto kohta, mida bemmifoorumid ja muud internetiavarused veel läbi hekseldanud ei ole. Ma sain selle teadmise viimaks kellegi autotesti videost, seega ma loodan, et pärast seda artiklit on veel paar tulevast X5 omanikku sellest olukorrast säästetud.

Kapotti tuleb salongist avada kaks korda – teisel korral tuleb päriselt lahti. Geniaalne, eks? Pole tänu väärt!

Foto: Paula Johanna Adamson

Edasine sõidukogemus oli eelkõike meeldiv. Ma ei ole kunagi väitnud, et X5 on halb auto. Tal on maasturi kohta piisavalt tarmukust mitte kurvis merehaigust tekitada ja ehkki ta rool ei ole nii sportlikult konkreetne kui Cayenne’il, siis see on endiselt meeldivalt täpne.

Juhiabidest, turvalisusest ja nutikusest võiksin ma ilmselt teise kasutaja manuaali kirjutada, aga tasub ära mainida, et rooli taga nurgeliste kellade keskes asub sulnis kaamerasilm, mis su erksust tuvastab.

Juhiabidele lisaks ka -valvur

Käsi sellegipoolest roolilt ära võtta ei lubata, aga veepudeli jõuab põlvetoetuseta avada küll, kui jooned talvise sopa all peidus ei ole. Õhkvedrustus suudab teda 40 mm alla ja ülespoole nihutada, olenevalt sellest, kas on vaja maastikusuutlikkust edendada või siis poekottide pagasiruumi upitamist hõlbustada.

Foto: Paula Johanna Adamson

Euroopa turul on X5 saadaval kuuesilindrisena – xDrive40i on bensiinimootoriga (Gregor meie toimetusest otsib hetkel agaralt järjehoidjatesse salvestatud BMW nomenklatuuri selgitavat artiklit, mille mõnda aega tagasi talle pühendasin), mis annab välja 250 kW/340 hj.

M-diisel, mis kütust ei võtagi?

Diiselmootorite valikusse kuuluvad xDrive30d, mille võimekus on 195 kW/265 hj ning M50d, mis on samuti kolmeliitrine, ent millel on ühe turbo asemel neli. See viimane genereerib 294 kW/400 hj ja kiirendab sajani 5,2 sekundiga, kasutades 100 kilomeetri kohta väidetavalt 6,8-7,2 liitrit.

Lumma kerelaiendite väärilist 4,4 V8 mootorit saab paraku ainult Ameerika ja Venemaa turul. Keskkonnasäästlikumatel maasturifännidel tasub oodata peagi turule maanduvat laetavat hübriidi!

https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/miks-autoinimesed-vestlustes-arusaamatuid-koode-kasutavad-ja-kuidas-nendest-aru-saada/

Kui rahakotile liiga ei tee, on võimalik kunagisest objektiauto sümbolist välja pigistada vägagi, et mitte öelda liigintelligentne ja -veetlev kaaslane.

Piisavalt lisasid upitavad auto hinda tunduvalt kõrgemale baashinnast, mis xDrive30d puhul hakkab 71 000 euro juurest ning M50d puhul on 97 800 eurot.

Samas – kui ühest autost kõike tahad, siis maksad ka kõige eest.

BMW X5 xDrive30d

Mootor3-liitrine R6 diisel
Võimsus265 hj
Pöördemoment620 Nm
Kiirendus 0-100 km/h6,5 s.
Hindal 71 450 eurot

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.